Rooma keisririik, Bütsants, Vana-Veneriil
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476.
a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants.
Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu.
Pealinn oli Konstantinoopol.
Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh-
kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser
Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid
piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast
Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet:
1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa
2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja
põhja-Aafrika alad
3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati
Konstantinoopol
Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...