Oma toa täpne realistlik kirjeldus
on sättinud. Ning kui Lembit Ulfsaki filmis oli lammas alla paremas nurgas siis
mina panin sinna koera. Kaltsuvaip on vist väga vana, minu vanaema aegne. Ta
on väga ära näsitud ja augune. Selle vaiba pealt võib leida kujunud koerakarvu ,
mida koeralt nii palju tuleb. Kuigi mu tuba on üsna väike mahutab ta siiski palju
saladusi. See on hariliku valge laega, millel küljes lamp ja väike täheke. Lamp
tundub ka veneaegna olevat , ta on nelja kupliga ja ta vars on pruun. Väike
täheke seinapeal on ilmselt eelmiste üürnike oma, kahju on mõelda, et ta siia nii
jäeti, kuigi mulle pakub ta rõõmu, ta kogub päeval päikesekiirgust, mida
pimedaks muutudes mulle edastab. Seinad on oranzi ja beezi tapeediga ning
maas on pleekinud vaip. Seina keskel jagab tapeete pooleks riba, mis on
kuldsete triipudega ja ruudukestega keskel. Minu akna ees ilutsevad beezid,
oranzide triipudega kardinad, mis ulatuvad peaaegu maani