Sisukord: * Päritolu * Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik * Nimi * Rjurikud * Kiiev * Usk, tegevusalad, kaubandus, elukombed * Kasutatud kirjandus Päritolu Kust on venelased pärit? Loogiline vastus oleks ju: Venemaalt. Aga tegelikult ei ole sellele küsimusele nii kerge vastata, sest ei arheoloogid, slaavlaste kauged esivanemad ega ka bütsantsi kirjanikud ei ole selgeid teateid kirja pannud. Arvatakse, et nad on slaavlased. Kuid ka sellele pole kindlat vastustm kas nad ikka on slaavlased või ei ole. Arvatakse, et slaavlane on suhteliselt hiline nimetus venelastele. Umbes 5. - 6. sajand. Varasemalt kutsuti neid veneetideks. Sealt on tulnud ka eesti keelde sõna venelane ja soome keelde sõna venäläinen, aga pole välistatud, et veneetideks kutsuti hoopis läänepoolseid slaavlasi. Arheoloogid on märkinud lääne- slaavlaste territooriumiks Odrast läänest kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõ...
* - *, ( ). (17075400 ²) * - 141 927 297 * 73,1%. * . 18 : , , , , , , , , , , , , , , , , . -- . 11 : , -, , , , , , , , --, . , . , : , , , . 862--882 -- 882--1243 -- 1243--1389 -- 1389--1712 -- 21 1712--1728 -- - 1728--1732 -- 1732--1918 -- - 12 1918 -- , . . . , , 6 -50 °C, 1 25 °C; 150 2000 . 35 84 . 40 % . . -- , , , , . 100 , , , . , . > o 1 -- 7 -- 23 -- 8 -- 1 -- 9 -- 12 -- 4 --
AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine: Umbkeelsed venelastest ametnikud Asjaajamiskeel- vene keel Haridus: Venekeelne õpe Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk: Vene õigeusu pealesurumine Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi? Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson JAAN TÕNNISSON Eesti Posti...
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aasta...
Baltisaksa roll eestlaste ajaloos Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Sõdades tuli baltisakslaste mõjukus esile Vene armees 18. Sajandi teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga. See kiirendas tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Kiiresti arenes ka sisekaubandus. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhe...
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mi...
Kursuse ,,Üldajalugu Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu" kordamisküsimused kontrolltööks 1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal ! Absolutism piiramatu kuningavõim. Louis XIII. Louis XIV. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Kuningas nimetas ametisse kõrgemaid riigiametnikke, oli valitsuse juht ja sõjavägede ülemjuhataja.Tema loss ehitati maailma uhkeimaks. Andis välja seadusi ja võis neid igal ajal muuta. Usulise ühtsuse saavutamiseks tühistas Nantesi edikti, mille läbi saavutas Prantsuse usulise ühtsuse. 3.Kuidas kajastus Versailles´ õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus ? Ele Versailles´s oli üpris kitsas. Kuninga uues residentsis oli üle kahe tuhande ruumi. Versaillesi õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. Etikett seadis täpsusega paika kuninga igapäevaelu, keda väljavalitud isikud riietavad, söödavad, jalutama viivad ja voodisse p...
Kõlbelisus Sonja karakteri näol Sonja ametit prostituudina ei peetud kõlbeliseks, teda põlati, kuid ta tundis samal ajal kogu aeg häbi ja oli väga tagasihoidlik. Raskolnikov ütleb et temas on korraga suur patt ja pühad tunded ja tema käitumisviis ei ole teeni tegelikult kedagi. Raskolnikov küsib, miks Sonja ei teeenesetappu. Sonja vastab kohe: “Aga mis siis NEIST saab?” (lk 190 2. osa ptk. II lõpp) Ta oli prostituut, et oma peret toita. Teeb oma tööd kohustusest pere ees. Ta proovis ausat tööd, kuid ei teeninud sellega midagi. (lk 20, 21 1. osa I ptk) Teda päästab prostituudina töötades moraali alandamisest ja liiderlikkuks muutumisest või endalt elu võtmisest usk Jumalasse.(lk 330 4. osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV) Sonja on kõlbelisuse kehastus. Andestab Katerina Ivanovnale enda halva kohtlemise (lk 323 4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kris...
Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60%...
Referaat Sissejuhatus Marid ehk marilased (endanimetus ) on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul.Levinum ja varasem (ametlik) nimetus on tseremiss.Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu-, ja idamarid. Usk Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu.Väike osa marisid on muslimid. Keel Marid räägivad mari keelt.Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksa keel).Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud.Mäe-,ja niidumaridel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Koostas: Richard Vesselov 9a klass. Elukoht Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joskar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas...
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõm...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Kuidas levisid reformatsiooniideed Liivimaale? Missuguseid muutusi see enesega kaasa tõi? Saksamaalt saabunud jutlustajate toel levisid reformatsiooniideed Liivimaal laiemalt. 1523-24 hakkasid suuremates linnades jutlustama evangeeliumi usu õpetajad. Reformatsiooni kaasnähtuseks olid Liivimaal pildirüüsted. Hakati tegema ümberkorraldusi hariduses ja koolielus. 2. Nimeta 3 tähtsamat sündmust, mis lõid eeldused uue ajastu alguseks. 1492. aastal C. Kolumbus avastas Ameerika 15. sajandi keskpaiku leiutas J. Gutenberg liikuvate metalltähtedega trükimasina 1517. aastal algatas M. Luther reformatsiooni 3. Miks nimetatakse Poola kuninga valitsemise perioodi „halb“ Poola aeg? Ränk surve, jesuiitide tungimine linnadesse, lihtrahvas kannatas raske sõimu käes. 4. Kuidas on Eesti ajalooga seotud Ivan IV? Ivan IV rakenda...
Kätlin Perri 11a Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ning erinevused Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel kuulus suurem osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Üldiselt valitses Rootsi võim Eesti aladel terve 17. sajandi. Selle alguseks peetakse Liivi sõja lõppu, mille lõppedes Eesti jäigi Rootsi ülemvõimu alla. Rootsi võimu lõppu dateeritakse aga Põhjasõja lõpuga aastal 1721, mil sõlmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg (18.sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid 1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918. Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri ...
AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuk...
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis 1629-1699 aastatel. See oli aeg, mil oluline osa Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks nimetatakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eesti Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpp ja algus on aga vaieldavad. Üks seisukohti on näiteks see, et Rootsi aeg lõppes Põhja sõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt on Rootsi aega nimetatud ka Rootsi-Poola ajaks. Aastatel 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu, millega Poolaloovutas kõik Väina jõesti ülespoole jäävad alad Rootsile. Saaremaa jäi veel esialgu Taani valdustesse, aga aastail 1543-1645 toimunud Taani ja Rootsi vahelist sõda jäi Saaremaa Taani kaotuse tulemusel Rootsile. Seega olit erve Eesti Rootsi riigi valduses. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja...
Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatuvad tagasi kivIaega . Kümmned aasta tuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arengu astmel . Tolle aja inimene ei tundnud metalle oma tarbe riistad valmistas ta puust,luus ja kivist Selle pärast nimetatatksegi seda aega kivi ajaks ! me eristame vanemat keskmist ja nooremat kivi aega Vanemkiviaeg-vanema kiviaja kuntsti mälestused kuuluvad aja vahemikku mis sai alguse üle 30 000 aasta tagasi ja ulatub umbes aastani 8000 e.kr Luust kivist ja savist skulptuurid Nende hulgas on äärmiselt tugevalt toonitatud keha vormidega naise kujud Kõige huvitavamad on aga vanema kiviaja maali toesed mis katavad koobaste sinu ja lagesi Eriti rikkad leidude poolest lõuna-prantsus maa ja hispaania Koobaste seintel on kujutatud piisonit ja inimesi . Imetlus väärne on nede jooniste loomu truudus ka keerulisi liigutusi on ...
Põhjasõda · Rootsi kuningriik oli 17.sai teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemerest oli moodustumas Rootsi riigi sisemeri. · See ei meeldinud aga Rootsile, Poolale ja Venemaale. 1699.a moodustasid August2Tugev, Frederik4 ja Peeter1 Rootsi vastase liidu. Sõjalist koalitsiooni aitas organiseerida Liivimaa maanõunik patkul. Ta mõisteti süüdi selles, et ta oli mõisate reduktsiooni vastu ja Rootsi kuninga solvamise eest. Tal aga õnnestus Stocholmist põgeneda · Sõda algas 12.veebruaril 1700a, kui Vene väed tahtsi tormi jooksuga vallutada Riiat, kuid see ebaõnnestus neil. · 1700.a sügisel alustas sõja tegevust Vene tsaar Peeter1, tuue oma väed Narva alla. Rootsi tugevamad väed olid aga võtlemas Taaniga. Taani pidi aga alla andma ja sõjalisest liidust välja astuma. Kuuldes Vene vägedest tuli Karl12 kohe Eestisse. Ta maabus Pärnus ja hakkas sealt narva suunas liikuma...
PÕHJASÕDA Daatumid - 1700-1721 Põhjused - Alade tagasivallutamine Rootsilt, Peeter I soovis väljapääsu Läänemerele, Rootsi kuningat peeti nooruse tõttu kogenematuks 1710 - Tallinna alistumine 1721 - Uusikaupunki rahu Ingeri-, Eesti ja Liivimaa liitmine Vene riigiga Peeter I Vene tsaar, juhtis vene vägesid Põhjasõjas Frederik IV Taani kuningas, juhtis taani vägesid Põhjasõjas Karl XII Rootsi kuningas, juhtis rootsi vägesid Põhjasõjas August II Saksi kuurvürst, juhtis saksi vägesid Põhjasõjas BALTI ERIKORD Tunnused Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud...
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valim...
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõn...
Vladimir Majakovski 19 . j u u l i 18 9 3 14 . a p r i l l 19 3 0 Elulugu Vladimir Vladimirovits Majakovski Kutsuti Volodjaks Oli vene luuletaja ja vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid. Sündis Gruusias Bagdadi külas Khuthaisi lähedal 19. juuli 1983.a. metsavahi peres. Peale isa surma kolis perekond 1906.a. Moskvasse. Elulugu 15aastaselt ühines Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga,ning viibis riigivastase tegevuse eest mitmeid kordi vangis. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1909.aastal üksikvangistuses viibides. Vabaks saades astus Moskva Kunstikooli,kus ühines Vene futuristliku liikumisega,ning sai selle põhiliseks eestvedajaks. Lu u l et u s e d Lu u l e ko g u d ,,Ood revolutsioonile" ,,Vladimir Majakovski ,,Vasakule marss!" kogutud teosed" (1919 ) ,,Istungite palavik" ,,Mina" (1913) ,,I...
Vene aeg( 18.saj) 1) Balti erikord Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati juba 1721.aastal Uusikaupunkti rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. Kindralkuberneril oli õigus Balti erikorraga sobimatud seadused jätta välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Eestimaa jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa, Järvamaa) ja Liivimaa kubermang( Saaremaa, Pärnu, Tartu). Eestis oli 10 linna. Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunfti või gildi ja olid sakslased. Aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimartiklitesse. Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, tugevdas sidemeid Lääne-Euroopaga, tagades kiirema arengu võrre...
Foorumite 22rde ehitati kohtu ja 2ri hooned mida nim basiilikaks.Kuulsamad foorumid olid forum romaanov.Suured saavutused olid inseneri ehituses(sillad/teed).Kilomeetrite viisi ehitati veejuhtmestikke mis toetusid kivi kaartele(akveduktid).Roomlased elasid tavaliselt kahe korrulistes majades,ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ymber.Aatrium oli l2bi kahe korruse.Vihmavee jaoks oli aatriumi p6randas bassein. Maalikunst Kuna aknad paiknesid hoonete fasaadil,siis suured seina pinnad kaeti maalidega.Maalidel kujutati uksi ja aknaid,loodust ja figure.Domineeris punane v2rv ja kasutati ka mosaiiki.P6randate kaunistamiseks kasutati mosaiike.K6rgel tasemel oli k2sit66.Valmistati pronksist ja h6bedast lauan6usid. Skulptuur V2ga palju kopeeriti Kreeka skulptuure.Siiski loodi kaks iseseisvat ja k6rge tasemelist skulptuuriala.Esiteks portreebystid ja teiseks ajaloolised reljeefid.Portreebyst on inimese kuju 6lgadeni.Tekkis kuna j2reltuleva...
Ajaloo kontrolltöö Vene aja algus 1. Balti erikord Balti kubermangudes eksisteerinud omavalitsussüsteem, mis põhines balti aadli seisuslikel privileegidel. (Eestimaa-, Liivimaa-, Kuramaa-, Peterburi-, Pihkva kubermang) Tunnused: a) asjaajamiskeeleks oli saksa keel b) valitsev usk oli luteri usk c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid Balti provintsiaalseadustik- Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu 1845. a. avaldati (aadlike,linnakodanike, vaimulike seaduslike õiguste ning eesõiguste kogu) Miks lubati? Põhjasõda oli võidetud nin...
Pärnu Hansagümnaasium Marjanne Priidik 10.c klass Venemaa Referaat E. Reinik Pärnu 2010 Venemaa üldandmed · Pindala: 17 075 200 km 2 · Rahvaarv: 141 904 000 (2009) · Pealinn: Moskva · Keeled: vene keel ja vabariikides kohalikud keeled · Rahaühik: Vene rubla (RUB) · Usk: vene õigeusk Mõned Venemaa järved ja jõed · Baikali järv · Volga jõgi · Ilmjärv · Uurali jõgi · Karatsai järv · Leena jõgi · Valdai järv · Amuuri jõgi · Nero järv · Obi jõgi · Laadoga järv Venemaa suurimad linnad · Moskva 8 747 000 inimest · Peterburi 4 437 000 inimest · Novosibirsk 1 442 000 inimest Venemaa asupaik teiste riikide ja merede suhtes · Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, So...
1) Millal tekkis ristiusk? 1 sajandil. 2) Millises tolleaegses piirkonnas tekkis? Palestiinas 3) Mille poolest erines senistest usunditest? Usu järgi olid kõik võrdsed ja usk oli ühte jumalasse. 4) Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? Messianistlik usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. Messias lunastaja 5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Sest kristlasi kiusati taga, ei saanud avalikult kokku saada. Tingmärgid olid seotud ka õpetusega. Lammas, kala vesi, jumala sõrm, 3 s...
Poola, Rootsi ja Vene aja võrdlus 1583 1796 Valitsemine Poola aeg: Kolme kuninga ajal oli Lõuna-Eesti Poola valduses. Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 3/4. Mõisnikuks jäi sakslane. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Vene aeg: Pärast P...
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle ...
SISSEJUHATUS 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel. ·Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljo...
Eestimaa Vene võimu all. Keisrinnade sajand 18. Sajand Millised muudatused toimusid Eestimaal seoses Vene võimu alla minemisega? 1. Balti erikorra olemus Kehtima jäid samad seadused, mis enne ; riigistatud mõisad ning varasemad õigused talupoegade üle anti tagasi aadlile 2. Talupoja õigusliku seisundi muutumine Kaotas kõik õigused 3. Kultuuri areng Ilmusid erinevad usuliikumise vennaskonnad ja jutlustajad, arenes talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel 1. Balti erikord Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus): Rootsi pole nii nõrk, et oleks võimatu tagasivallutus, seega on vaja siinse aadli toetust Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleiss...
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal. Absolutism piiramatu kuningavõim. Henri IV, Louis XIII, Armand Jean du Plessis Richelieu, Louis XIV ning Louis XVI. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Louis XIV tegeles ise riigiasjadega andis välja ja võis iga hetk tühistada seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtuta, nimetas ametisse riigiametnikke jne. Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus. 3.Kuidas kajastus Versailles' õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles' õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele. 1640. aastatel toim...
Maailmas on 6,3 mljr. Inimest, eestis 1,33 milj. Demograaf-rahvastikugeagraaf, maailma ja selle eri paigu rahvastiku uurimisega tegelevad teadlased nt. Suremus, sündimus, rahvaarvumuutumine, immigratsioon, selle põhjused. Maailmas on üle 6800 keele, kõige rohkem mandariinihiina, hispaania, inglise, hindu, araabia. II keel on inglise, prantsuse, vene, portugali. Ing. On eesti keelde slängi jne. Rassid: Europiidne-balkani-kaukaasia, kesk- euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: pea...
RAHVUSLIK LIIKUMINE Eeldused: 1. majanduslik arenemine (takude ost, orjuse kaotamine jt.) 2. Eesti haritlaste I põlvkonna teke 3. Koolihariduse levik 4. Omaalgatuslik organiseerimine 5. Kultuurilise aktiivsuse tõus Eesmärgid: 1. Saada rahvuseks, Eesti identiteedi kujunemine 2. Arendada emakeelset haridust 3. Saklastega võrsed poliitilised õigused 4. Organiseerijad õpetajad, vallaametnikud, kõrgemalt haritud eestlased Keskused: 1. Tartu (Jannsen ,,Postimees" 2. Peterburg (J.Köler, Carell tsaariarst) 3. Viljandi (Mulgimaa) Aleksandrikooli loomine ja Palverkirje aktsioon (oli vaja luba ja raha) Tähtsus: 1. organiseeriv 2. muuta maarahvas moodsaks ja teadlikuks rahvaks 3. ajakirjanduse e. kommunikatsiooni levik (Jannsen postipapa) ETAPP EESTI Elitaarne kirjanikud, kunstnikud jt. ...
Vaimuelu 18 ja 19.saj. 18.sajandil oli vaimuelu kandev osa luteri kirikul. Siis tulid Saksamaalt pietistid. 19.saj I poolel avati taas Tartu Ülikool. Tekkis Aleksander I koolireform, mis oli neljaastmeline. Riigiusuks oli Vene õigeusk. 18.saj levis Baltimaades Pietism , see oli saksamaalt pärit usuvool. Pietistidel oli meeldinud luterlaste konservatiivsus, neile elavnes usulise kirjanduse tähtsus. 1739 ilmus esimene eesti keelne piibli täistõlge. Rahvaharidus oli 18.saj halvenenud. Koole oli vähe ja õpetajaks oli köster . Kooli asus taluhoones ja ainult talvel. Lugeda oskas aga palju inimesi lugema õpetati kodus. 19 . saj I poolel avati taas 1809.a See allus venemaa Haridusministeeriumile. Seal oli 4 teaduskonda. Õppekeeli oli 2. Need olid Ladina ja saksa keel . Siis tekkis ka Aleksander I koolireform. See oli 4 astmeline. Igas astmes õpiti erinevaid aineid. 19.saj. oli usuks vene õigeusuks. Luterlus ei olnud e...
1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? *Avalik sektor- kõik kuulub riigile, nt koolid *Erasektor- kõik ettevõtted, nt lajos *Mittetulundussektor- kõik kodanikuühendused, nt spordiklubi sportkunda 2. Mõisted 2. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastusviis Pluralism- mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. *Selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonna grupid *See täiendab parteide tegevust ega lase parteidel otsustamisel domineerida *Kasvatab demokraatlike väärtusi. Nt. sallivus ja koostöövõime *Mõjutab poliitikat, avaldab seisukohti valimiste kohta 4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Näited. Iseloomulikud tunnused? Kodanikuühiskond- avaliku elu valdkond, mis eraldub avalikus- ja erasektorist. Nt. seltsingud *ei taotle tulu, *va...
Vene aeg Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid vä...
Keskaeg Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. Keskaeg ALGUS LÕPP 313. a Rooma Rahu lagunemine 1453. a Bütsantsi häving 330. a Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol 1492. a Ameerika avastamine 395. a Lääne ja Ida Rooma eraldumine 1517. a - Reformatsioon 476. a Lääne Rooma häving Vali neist mõlemast 1 ja põhjenda valikut. Keskaeg algas 476. aastal, kuna siis hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner, inimeste maailmapilt muutus avaramaks. 2. Suur rahvasterändamine 375. a VI. Saj Ajend: 1. Rooma Rahu lagunemine 2. Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused: 1. Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine 2. Carcalla...
EESTI ALA VALITSEMINE VARAUUSAJAL Rootsi aeg (1629-1721) • Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa • Liivimaa kubermang Tartu maakond, Pärnu maakond, Saaremaa (alates 1645, omas eriõigusi), Riia maakond, Võnnu maakond Võimuorganid • Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud...
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...
BALTI ERIKORD: Mõiste-Eesti ja Läti eriõigused Vene ja Rootsi riigi koosseisus 17.-19. sajandil. Tunnused: *talupoegade pärisorjus *Saksa mõisnike suured õigused *viidi läbi restitutsioon *tolli piiride säilitamine Eesti-Vene kaubavahetuses Miks kujunes, kellele kasulik? Vene võim oli huvitatud balti saksa aadlikest, et nad oleksid neile lojaalsed. Kasulik oli BEK Saksa mõisnikele. Haldusjaotus: Ei muutunud, jäi Eesti ja Liivimaa kubermang. Kubermangu valitsemine: kubermang määrati Peterburist. Aadlike positsioon: Põhimõtteliselt sama, aga olukord paranes. Mõisate restitutsioon ehk mõisate tagasi andmine, mis võeti Rootsi ajal ära tagasi nende endistele omanikele. Talurahva olukord: pärisorjus (+ Roseni dek. (all pool kirjas) ja 1765 seadus, kaebamisõigus jms). Usk: luterlus Haridus: õpetajate koolitus, 17. saj talurahva koolid, süsteemi polnud kuni 1765.a-ni, siis alles hakkas see arenema. Ülikooli polnud. Kultuur: tuli ilmalikku luge...
Tallinna Õismäe Gümnaasium Islam Referaat Autor: Janne Reimann Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2014 Islami mõiste ja teke Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles tähendab islam alamühendust, ühendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit mõnikord kui muhamedlust, mis kõigile moslemitele ei meeldi - olevat solvang. Islami ajastu õitses 1600. aastani, mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sõjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui ükski teine usk, kasv pole tänaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest üheusklike beduiinide keskel, kelle rändav eluviis tagas selle, et inimesed käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid ...
Tartu Ülikool Kaisa-Mai ja Jan-Jürgen 30. juunil 1632 kinnitas Rootsi kuningas Gustav Adolf II Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel, oli neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Kõik õpilased alustasid õpinguid filosoofia teaduskonnas, ning juhtiv teaduskond oli usk. 1665. - 1990. oli ülikooli töö Vene-Rootsi sõja tõttu häiritud. Ülikool viidi näljahäda tõttu üle Pärnusse, seal sai ta tööd jätkata 1710. aastani kui linn alistus Põhjasõjas Vene vägedele. 1. Rootsi aeg Tartu ülikoolis Ülikooli õppetöö kujunes ja arenes ühes Euroopa kultuuriga tänu siia eri paigust kutsutud proffessoritele. Esimese ülikoolina peeti siin loenguid Newtoni õpetustest(1639. aastast) Valmistuti ülikooli trükikoja avamiseks. Henrik Boismanni disputatsiooni peetakse esimeseks Eestis trükitud raamatuks. Viimane trükis Ülikooli trükikojast i...
1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Aj...
Sölkupid Asula Sölkupid elavad kahes eraldi piirkonnas: Lõunapoolsed elavad Obi lisajõgede äärsel alal, mis jäävad valdavalt Tomski oblastisse. Põhjapoolsed Tazi ja Jenissei äärsel regioonil, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga ja metsatundra. Lõunapoolsed asustavad valdavalt lõunataiga alasid. Rahvaarv ja keel 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600. Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt ja vene keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud Kolm murret: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), erinevaid murdeid kõnelevad sölkupid üksteist ei mõista. Omavahel räägivad nad vene keeles. esimene samojeedi keeles välja antud ...
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
Eesti ala Vene riigi koosseisus 17. sajandil mõjutas rahvaarvu Liivi sõda ja näljahäda, mis mõjutas rahvaarvu samamoodi nagu 18. sajandi katk ja Põhjasõda. 18. mõjutas suur katk ja Põhjasõda rahvaarvu, mille tulemusena rahvaarv vähenes poole võrra, aga rahvaarvu kasv peale sõda oli kiire, sellele aitas kaas pikk rahuaeg ja asjaolu, et see katk, mis oli jäi Eesti ala viimaseks. Erinevus: võrreldes 17. sajandi algusega oli Põhjasõja-järgne sisseränne Eestisse väiksem ja piirdus enamasti Peipsi kaldale elama asunud venelastega. 17. sajandil asus Eestisse elama talupoegi, käsitöölisi ja kaupmehi Venemaalt, suurel hulgal tuli ka soomlasi, kes pagesid Soomest kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. 18. sajandi lõpuks moodustas 95% rahvastikust eestlased, suurem osa neist olid talupojad. Ülemkihi nii linnas kui ka maal moodustasid sakslased, kuid neid oli ka kesk- ja alamkihi hulgas. Rohkesti oli...
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väike...
Kreeka kunst 3000a e.Kr hakkas arenema kreeka aladel kreeka kunst. Kreeka kultuur vahendas van idamaade ja antiik kreeka kunsti mõjusid. Vana kreeka kunstist meie eristame 3 ajajärku. 1)Varaminoiline 2600a. e.Kr 2)Keskminoiline 2000a. eKr 3)Hilisminoiline 1400a. e.Kr Minoiline on saanud nime kreeka valitseja Minos'e järgi. Varasem ajajärk losside eelne aeg tunneme ainult väheste keraamika toodete põhjal. Kunsti õitse aeg oli kesk-ja hiline ajajärk. Ennekõike väärivat tähelepanu sellest ajastust suurepäraste losside varemed. Loss on mitme korruseline. Korrused olid ühendatud treppidega. Lossides oli isegi veevärk. Lossid oli kaunistatud rikkalikke seinamaalidega. Maalidel esinesid helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane. Kõige suurema mõju on avaldanud järelmaailmale. Kreeka vanaaega nimetame antiigiks. Kreeka kunstis 3 ajajärku: 1)Arhailine e. Vanaaeg u 600-480 ema 2)Klassikaline e. Õitseaeg 480-320 ema (Aleksander Suur sur...
annaabi.ee 
