NUMBRID 0 70 19. 1 80 20. 2 90 21. 3 100 22. 4 101 5 200 6 300 7 400 8 1000 9 1001 10 1400 11 7000 12 10 000 13 100 000 14 1 000 000 15 1 000 000 000 16 1. 17 2. 18 3. e 19 4. 20 5. 21 6. e 22 7. 23 8. 24 9. 25 10. 26 11. 27 12. 28 13. 29 14. 30 15. 40 16. 50 17. 60 18. ...
Eesti keeles На русском языке null (0) нуль (0) üks (1 / I) один (1) esimene (1. / I) первый kaks (2 / II) два (2) teine (2. / II) второй kolm (3 / III) три (3) kolmas (3. / III) третий neli (4 / IV) четыре (4) neljas (4. / IV) четвертый viis (5 / V) пять (5) viies (5. / V) пятый kuus (6 / VI) шесть (6) kuues (6. / VI) шестой seitse (7 / VII) семь (7) seitsmes (7. / VII) седьмой kaheksa (8 / VIII) восемь (8) kaheksas (8. / VIII) восьмой üheksa (9 / IX) девять (9) üheksas (9. / IX) девятый kümme (10 / X) десять (10) kümnes (10. / X) ...
0 «» or «» 1 «» or «» or «» or «» 2 «» or «» 3 «» 4 «» 5 «» 6 «» 7 «» 8 «» 9 «» 10 «» 11 «» 12 «» 13 «» 14 «» 15 «» 16 «» 17 «» 18 «» 19 «» 20 «» 21 « //» 22 « /» 23 « » 24 « » 25 « » 26 « » 27 « » 28 « » 29 « » 30 «» 31 « //» 32 « /» 33 « » 34 « » 35 « » 36 « » 37 « » 38 « » 39 « » 40 «» 41 « //» 42 « /» 43 « » 44 « » 45 « » 46 « » 47 « » 48 « » 49 « » 50 «» 51 « //» 52 « /» 53 « » 54 « » 55 « » 56 « » 57 « » 58 « » 59 « » 60 «» 61 « //» 62 « /» 63 « » 64 « » 65 « » 66 « » 67 « » 68 « » 69 « » 70 «» 71 « //» 72 « /» 73 « » 74 « » 75 « » 76 « » 77 « » 78 « » 79 « » 80 «» 81 « //» 82 « /» 83 « » 84 « » 85 « » 86 « » 87 « » 88 « » 89 « » 90 «» 91 « //» 92 « /» 93 « » 94 « » 95 « » 96 « » 97 « » 98 « » 99 « » 100 «» ...
20 59 21 22 23 60 24 61 25 62 26 63 27 64 28 65 29 66 67 30 68 31 69 32 33 70 34 71 35 72 36 73 37 74 38 75 39 76 77 40 78 41 79 42 43 80 44 81 45 82 46 83 47 84 48 85 49 c 86 87 50 88 51 89 52 53 90 54 91 55 92 56 93 57 94 58 95 96 97 98 99 100
1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12 - 13 - 14 - 15 - 16 - 17 - 18 - 19 - 20 - 21 - 22 - 23 - 24 - 30 - 40 - 50 - 60 - 70 - 80 - 90 - 100 - 200 - 300 - 400 - 500 - 600 - 700 - 800 - 900 - 1,000 - 1,000,000 - 1,000,000,000 - - esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev - täna - homme - eile - päev - nädal - kuu - aasta - jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktober - november - detsember ? - Mida? ? - Kuidas? ? - kui palju? ? - Kes ? - Miks ? - Millal? ? - Kus? (Kasutatakse kui midagi otsitakse : kus on pank?) ? - (kuni) Kus? (näitab liikumise suunas midagi. "Kuhu sa lähed? ") ? - (alates) Kus? (näitab algatusel eemal midagi. "Kuhu sa pärit? ") ? (m), ? (f), ? (n) - Milline? Millist? ? (m), ? (f), ? (n), ? (pl) - Kelle? abivalmis - aeg-ajalt - aeglane - ahne - ainulaadn...
1. Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin just sellepärast Eesti-Vene suhted 2010, sest kavatsen kogu informatsiooni võtta internetist ja selle teema kohta on internetis palju põnevaid dokumente ja arutlusi läbiaegade. Tänu internetile saan ma võrrelda eelnevaid aastaid ja aastat 2010, seega saan kokkuvõtteid teha sellest, kuidas on Eesti ja Vene suhted arenenud, kas allamäge või pigem on need soojenenud ning kas Venemaast võib saada Eesti riigile suur kasu või pigem kahju. Referaadi eesmärgiks on see, et ma süveneksin Eesti naaberriiki ning sellesse, kuidas saab Eesti ühe suurema ja tähtsama naabriga läbi, millised suhted on kahe riigi vahel ning mida on parandatud kõikide aastate jooksul. 2. Diplomaatilised suhted Esimene kord kui Venemaa ja Eesti üksteist tunnustasid oli 02.02.1920 Tartu rahulepinguga. Taas tunnustas Venemaa Eestit 24.augusitl 1991 ja riikide vahelised diplomaatilised suhted taastati 1991. aastal 24. Oktoo...
Keeled 1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine keel kui suhete hoidja keel kui mõtlemisvahend identiteedi kandja emotsioonide väljendamine DNA kood maagia kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud si...
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel................
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei suutnud või ei proovinud Eesti kodanikuks saada, vaid läksid lihtsama vastupanu teed ning neist said m...
Eesti 18. sajandil (Aastast 1721 Põhjasõja lõpp) Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dok...
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
Egiptus Tänapäev • Kes soovib seilata mööda Niiluse mere voogusid, sel peavad purjed olema kootud kannatlikkusest • Viisa Viisa saab lennujaamast 15USD eest, aga viisamarkide kleepimiseks oleks hea kasutada liimipulka, muidu võivad need passilehtedelt kaduma minna (lahja liimi tõttu markide tagaküljel). Loodus • Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus, mujal laiub Sahara kõrb, kusjuures enamasti mitte ilusad liivaluited, vaid üsna kõle liivakivikõrb, mis tekitab parajat ängi. • Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega. • Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa mõnevõrra laiem. • Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egip...
1 Kirjalike õpilastööde vormistamine Teadustöödes on kindlad alljaotused, mis on paigutatud teatud järjestuses: -tiitelleht, -resümee (lõputöödel), -sisukord, -lühendite loetelu (vajadusel), -sissejuhatus, -töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks), -kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soo...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13....
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama) Keller (kelder) Keng (king) Kesü (oder) Kidsi (kade) Kikas (kukk) Kitsma (rohima) Kengälti (paljajalu) Kuremari (jõhvikas) Kõiv (kask) Kõtt (kõht) Kört (seelik) Lige (märg) Liim (leem, supp) Lõhmus (pärn) Lämi (soe) Manu (juurde) Ommuk (hommik) Pageme (põgenema) Paluk (pohl) Peni (koer) Nõgel (nõel) ...
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid. Sageli põgeneti ku...
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündi...
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga ...
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, ret...
Kui Eduard Bornhöhe ,,Kuulsuse narrides" iseloomustab tegelast sõnadega ,,ta oskab vigadega kirjutada", siis annab autor vihje, et tegelaskujul on õigekirja valdamises veel arenguruumi. Siiski ei ole õppimise käigus vaja vigu karta, sest need saab parandada ja neist õppida. Siinne õppematerjal on esmakursuslaste tüüpiliste õigekirjavigade vältimiseks abiks, sest kõiki vigu ei pea alati ise läbi tegema: arukas on õppida teiste, praegusel juhul siis eelkäijate tehtud õigekirjavigadest. Veapank on pärit 2017.-2018. õa esmakursuslaste tekstiloomelistest töödest. Mõnedes näidetes on vigu rohkem kui üks, seega tuleb materjali lugedes ja teadmiseks võttes olla üsna tähelepanelik. Jõudu tööle! Pealkirja järele ei panda punkti. Valmis tekst tuleb joondada ka paremalt poolt. KIRJA ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE Eestikeelses kirjas `tere' järele koma ei panda. Ka kirja lõpus ei ole komal kohta. Vigane ...
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
Häälikuõpetus. Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vo...
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Õigusteaduskond Majandusõigus EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI Kursusetöö Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...................................................................................................3 1. Põhiseaduse üldiseloomustus ...........................................................................4 1.1. Põhiseaduse mõiste ....................................................................................4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus ..............................................................................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ............................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Hotelliteenindus Vladimir Kopõlov Majutusteeninduse eriala ettevõtte praktika Aruanne Juhendaja: Alina Orlova Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ettevõte lühiiseloomustus. 3. Praktika korraldus 4. Tööhügieen ja tööohutus ettevõttes. 5. Toateenija ametikirjeldus/analüüs praktikal 6. Uued teadmised ja oskused eneseanalüüs 7. Kokkuvõte Sissejuhatus Olles Tartu Kutsehariduskeskuse Hotelliteeninduse eriala õppilaseks , mina pidin sooritada teeninduspraktikat majutusettevõttes ajavahemikul 18.12.2012-01.01.2013 ja mõned päevad jaanuari kuus, mille eesmärgiks oli säilitada teadmisi, mis olid saanud kooli tundide jooksul ja omandada uusi praktilisi oskusi toateeninduse erialal. Kui igal õpilasel oli õigus ...
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNN...
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
1. Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (progn...
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha ...
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide v...
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rü...
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
7 DW MDQD. DUDJDQRYD KEEVITUS Lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides" raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab Riiklik õppekavarühma nõukogu Autor: Tatjana Karaganova Sisunõustamine: Toomas Pihl Terminitoimetamine: Andres Laansoo Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Pikner Küljendamine ja kujundamine: Aivar ...
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik..............
annaabi.ee 
