Geoloogia !
Ida-Euroopa
platvormiks nimetatakse geoloogias Skandinaavia, Uraali, Kaukasuse,
Krirnmi ja Karpaatide mäestike vahele jäävat lauskmaad.
Aluspõhi jaguneb struktuurses mõttes kahte erineva ehituse ja koostisega
ossa.
Sügavama aluskorra moodustavad tugevasti kurrutatud eelkambriumi tard-
ja moondekivimid. Nende kulutatud ja murenemiskoorikuga kaetud pinnal
lamavad üldiselt rõhtsa lasumusega pealiskorra settekivimid, mis siin
tekkisid osalt eelkambriumis (vendiumi ajastul), peamiselt aga kambriumi,
ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastul.
Devoni ladestust nooremaid aluspõhja kihte Eestis ei esine.
Aluspõhja kivimeid katab kvaternaari ladestu setteist koosnev pinnakate,
mis koosneb jäälistest, jääjõelistest, jääjärvelistest, järvelistest ja
meresetetest. Valdavalt on need liiv- ja savipinnased. Soostunud aladel
leidub ka rohkesti turvast ja allikalupja.
Aluskorra struktuuride tektooniline areng Iõppes Ida-Euroopa platvormil
annaabi.ee 
