Pildikesi külaelust
Kõigil pidid
seljas olema türbid. Selvekorras tuli reenata oma pikkelile sobe kate. Veel tuli sorvata purki
kolm kurki, et saada kasulik säilis. Selleks kasutasid kõik vastavalt süümele erinevaid
maitseaineid. Töös kasutati sobivaid tarvikuid. Tulemuseks pidi saama tuunjas taies.
Kogu seda ulmelist tegevust vaatas pealt juuksla abilise kõurik. Tema oli siin uusik ja ei
saanud võistlusel osaleda. Reivikud hakkasid oma taieseid valmendama. Nad olid velbad ja
osavad. Mõni mees velmas juba vanu nõkse. Mõni ajas näpuga järge aimelisest kirjandusest.
Vello kasutas vandlikarva vibet vilpa ja hakkas kiiresti vilpama. Aega oli vähe.
Võistlus sai läbi, näitust väisas ka härra maavanem, kes sundis kohalikku rahvast väistuma,
et ise paremini näha. Tema oli ka auhinnad välminud. Meieküla Volli tundis kerget õõva, ta nii
tahtis võita. Nagu hiljem selgus, ta ei võitnudki. Seepärast tõttas Volli ööpi pärast teiste