kehva pinnase jaoks. Viinamarjade kasvatamise juhised moodustasid antiikajal põllumajandusõpikute põhiosa. Viinamarjade koristamine oli antiikajal tähtis ja pidulik sündmus, millele oli kujunenud rikkalik kombestik. Marjad Viinamarjad moodustavad viljastunud emasõiest ning kasvavad tavaliselt kobarates Viinamarjad jagatakse laias laastus kaheks: marjadena söömiseks mõeldud lauamarjadeks ja veini valmistamiseks mõeldud veinimarjadeks. Kasutamine Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel. Antiikajal valmistati peamiselt punast veini, aga kreeklaste ja roomlaste lemmikjoon oli tume vein. Kääritamiseks pandi viinamarjamahl suurtesse väävliga töödeldud savitünnidesse ja viidi keldrisse Toiteväärtus Väärtus Toitained 100 g kohta Kalorsus 69 kcal Vesi 80,54 g
Marjad.-Viinamarjad moodustavad viljastunud emaõiest ning kasvavad tavaliselt kobarateks.Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100-300 marjani.Värvilt võivad olla mustad,punased,purpurjad,valged,rohelised või kollased.Paljude sortide marjad on kaetud vahaja kirmega.Kultivaride marjdes on 4-6 seemet,kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte.Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ja sisaldavad 5 viinhapet.Jagatakse laias laastus kaheks:lauamarjadeks või veini valmistamiseks veinimarjadeks. Kasvatamine.- Sobib kõigerohkem kuuma päikese ja äkiliste lühiajaliste vihmasadudega piirgondadesse.Ka Eestis on võimalik tänapäeval kasvatada.Istutatakse enamjaolt lõunapoolsesse müüri või seina äärde.Tuulevaiksesse kohta.Sügisel kärbitakse ja pannakse külma eest peitu .Kaetakse kerge mulla ja okstega ka saab kasvatada kasvuhoones. Sordid.- Eestis- Dalni ramming , peterson 1-2-6 korinka rüsskaja , jubile , novgoroda
annaabi.ee 
