Kui ma oleksin luuletaja
see tundub üpris tühi vaev olevat, oma ande raiskamine.
Parem kirjutaksin luulekogumiku, kuhu koguksin kokku
kõik oma luuletused, alates esimesest, et oleks näha minu
progress praeguste luuletusteni. Mu luulekogumik oleks
omapärane ning illustratsioonid laseksin ise teha, sest
pole eriti andekas kunstnik. Kasutaksin palju värve ja
erinevaid toone, et anda kogumikule vürtsi.
Kui luuletus valminud on, näitaksin seda esimesena oma
parimale sõbrale, Veikole. Ta on väga tundeline inimene
ning arvatavasti oskaks ta mulle näpunäiteid anda, kuidas
peaksin oma luuletusi muutma.
Kui kunagi tekiks mõte kirjutada luuletusi kellegagi koos
nagu seda tegi kassetipõlvkond, valiksin oma
kaasautoriteks inimesed, kes erinevad üldjuhul väga
suurel määral minust, sest muidu oleksid luuletused
ühenäolised. Aga samas ei tohiks need inimesed väga
erinevad olla, sest siis ei laabuks koostöö ja meie ühine
luulekogumik jääks välja andmata.
annaabi.ee 
