Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek
kaarleek,mis ioniseerib inertgaasi,moodustades plasma.Kaarleek tekitatakse veega jahutatava
vasest anoodi ja volfram katoodi vahel.Kaarleeki juhitatakse pidev argoonijuga.Karleek
ioniseerib argooni ja tekib plasma.
Sädelahendus tekib rõhkudel,mis suurusjärguliselt atmosfäärirõhuga võrreldavad või
kõrgemad,lahendusvahemiku pikkustel 1 cm ja rohkem ehk kokkuvõtlikult puhkudel,millal pd
> 103 Torr. Cm ja elektroodidele rakendatud pinge kõrgem lääbilöölidest .Taoliste pd
väärtusega vehemike puhul on lääbilöögist vaja märkmisväärset pinget(104-105
V).Sädelahendus kulgeb kiiresti ja mittestasionaarselt moel.Läbilöögipinge saabumise jä
Rel sildab elektroodvahemiku pee ning vahetevahel sikk-sakiline helenduv kanal,mis kutsub
kiiresti.Lahenduse levikuga kaasneb lööklaine,mille põhjustab sädekanali suurest voolust
tulenev soojuse eraldumine ja rõhu järsk kasv.Sädelahenduse leiab aset nii homogeensetes