Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
lääne kultuuri assimileerija. Seda on tõestanud uuem ajalooline uuring. Kuid
ristirüütlid halvasid meie rahvusliku arengu. Eesti rahvas oli määratud hävimisele,
— kui teda poleks päästnud Tannenbergi lahing (1410). Ometigi tuli leppida täie-
liku varjusurmaga. Linn võeti võitjate poolt üle, eestlane sulatati võõraks
rahvuseks. Maa aadel tapeti enamikus maha, — jäi vaid eesti talupoeg, kes
pikapeale orjastati. Nii vegeteerus eestlus talupojas sajandeid, avaldades end
keeles, rahvaluules ja rahvalaulus, primitiivses rahvakunstis, põlluharimisega
seotud rahvateaduses ning vahetevahel vastuhakkamistes.
Linna on küll valgunud sajandite kestel eestlasi maalt, maa-orjuse pagulasi.
Vähemnõudlik on leidnud siin kergemat elu, jäädes ehk nimeliselt eestlaseks
väikegildidesse ja teenijas-tööliskonda, omandades jõudumööda võõrast tsivilisat-
siooni
annaabi.ee 
