Hüdrosfäär
Auramine. Auramine toimub kogu aeg nii maa- kui ka veekogude pinnalt. Auramine sõltub
järgmistest teguritest: pinnase omadustest, taimestikust, maapinna niiskusest, temperatuurist
ja tuule kiirusest. Kui maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna
lähedal, siis seal on kõige suurem auramine.
Jõgede äravool. Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Niiskes kliimas ja
veerohketel aastatel on jõgede äravool suurem kui veevaesetes tingimustes. Kuivadel aladel
jõed puuduvad ja vähene maapinnale langevad sademed kuluvad enamasti auramisele. Jõgede
äravoolu alad jaotatakse kaheks: perifeersed äravoolualad ja sise-äravoolualad. Esimesel
jõgede vesi jõuab maailmamerre ja teisel jõuab jõgede vesi mandrisisestesse nõgudesse või
suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub.
Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad on omapärase veeringega. Seal esineb ajutisi ja
annaabi.ee 
