nagu male, ristsõnad, teatri- ja kinokülastused jne. Selle puhul on minu arvates väga oluline, et inimene teeks seda vabast tahtest. Kindlasti ei tohiks kõigi nende kõrval ka unustada traditsioonilisi vaba aja veetmise võimalusi, nagu õues sõprade või oma loomadega jalutamine, matkadel osalemine ja ekskursioonidel ning lihtsamalt tundmine elust rõõmu. Ehk mõnikord inimeste vabaaeg see on lihtsalt puhkamine. Erinevad inimesed vajavad erinevaid vabaaja veetmiste võimalusi. Mis on ühele vabastav ja innustav, on teisele ebameeldiv ja tundub pigem kohustusena. Peale iseloomuomaduste ja füüsiliste võimete, on vaja kindlasti arvestada ka kultuuriliste ja etniliste külgedega. Lastele on olulised huvikeskuseks või lastekeskuseks (erinevad huviringid ja treeningud). Lastega tegelevad inimesed peaksidki pöörama tähelepanu sellele, kuidas noored oma aega sisustavad. Mida
ja tädide dokumentide kasutamiseta. Igal noorel on võimalus teha juhilube ilma, et mõni täiskasvanu peaks kõrval istuma. Teismeea lõpul seisvad lapsed saavad vabaks ja ei sõltu enam vanematest. Kolivad ära vanematest eemale, panevad pidu ja "naudivad" maksude maksmist ja vastutamist nii enda kui ka lähedaste nooremate sõprade eest. Pidevalt on rahaga probleeme ja raske on leida sobivat tööd piisava palga eest. Isegi kui tahavad sõpradega kuhugi lõbutsema minna vabaaja veetmiste keskustesse, pole enam neid suurepäraseid poole-hinnaseid soodustusi. 18. eluaasta on nagu nauding. Nauding on vabaduslaul aga mitte vabadus. Nii lugesin Kahlil Gibrani raamatust ,,Naudi elu rõõme". Meenutades oma lapsepõlve, tuleb ette hetk, mil rääkisin umbes 5 aastaselt oma sõpradele ausalt ja selgelt:" Mina ei taha suureks saada, tahan mängida!" Teised aga ei rääkinud muust kui vanematest eraldi elamisest rõõmudest ja keegi ei saa neid käsutada. Mismoodi siis ei saa