Lillemüüdid: Narkissos, Hyakinthos, Adonis
oli juba hilja. Hyakintose pea langes norgu nagu lilleõis, mille vars on murdunud. Apollon
põlvitas tema juures ja nuttis sõpra taga. Apollon soovis, et saaks ka surra koos Hyakintosega.
Pärast nende sõnade lausumist muutus verest kastetud rohi taas roheliseks ning puhkesid
õitsema imekaunid õied, mis tegid noormehe nime igavesti tuntuks. Ühis müüdis väidetakse,
et hoopis Zephyros (Läänetuul) oli otsene süüdlane Hyakintose surmas. Temagi oli
armastanud kõige veetlemavat noorukit ning armukadedushoos, kuna temale eelistati jumalat,
juhtinud ketta märgist kõrvale Hyakintose pihta.
Ammu enne seda kui Kreekamaal lugusid veel ei jutustatud ega loodud poeeme, võib-olla
isegi enne seda, kui elasid jutustajad ja poeedid, võis juhtuda nii, et kui põllud küla ümber
ikaldusid ja oras ei tärganud, tapeti mõni külaelanik, kelle verd pritsiti viljatule põllule.
Inimestel oli arvamus, et veri, mis toitust viljast, võis vastupidi toita ka põldu. Siis tuli aeg,