• Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist • CaCO3 Teke • Pärast viimast jääaega • Pärastjääaegsetes sulglohkudes • Teke on seotud kaltsiumkarbonaadirikka veega, kus kaltsiidikristallid sadestuvad välja süsihappegaasi lendumise tõttu • Ca2+ + 2HCO3-- = CaCO3 + CO2 + H2O Tähtsus • Leidub fossiile(teod, karbid) • Teatud liikide rohkus võib viidata järvevee keemilise koostise eripärale või kunagisele veetemperatuurile. • Maavarana(suurim karjäär Lääne- Virumaal Pikevere külas Varangu mõisa Tähtsus • Tsemenditöösuses • Söödakriidi nime all loomasöödana • Lubjavärvide valmistamisel • Pahtlite tootmisel • Happelise mulla lupjamiseks Kus leidub Eestis? • Varangu • Äntu Sinijärv, Rohelise järv, Valgejärv ja Linaleojärv • Lubjarikkaid veekogusid on meil aga teisigi ITÄH KUULAMAST
- Süvaookeaniline bassein(abüssaalne tasandik, keskahelikud ja riftiorg, süvikud) Soolsus. Intensiivse aurumise piirkonnas on pinnavee soolsus suurem. Sisebasseinides(vahemeri) väiksem. Na ja Cl moodustavad kehvasti püsivaid ühendeid, mis oleksid lahustumise suhtes vastupidavad. Sool kuhjub aja jooksul geoloogilistest protsessidest vabanedes merevette. Esineb ka soolsuse vertikaalne jaotus. Pinnavee soolsus vastab üsna hästi veetemperatuurile piirkonnas. Temperatuur ja hoovused. Hapniku siasldus. ~1km sügavusel hapniku miinimum(org aine lagunemise piirkond), ookeanipõhi ikka hapnikurikas. Vee liikumine: Lainetus. Lainebaas ulatub vee all poole lainepikkuse(L) sügavuseni. Laine kõrgus sügavas vees C=L/T (T-periood). Madalas vees C=(gD) 1/2 (D-sügavus, g=9,8) Lainete tüübid. Kaootilised avamerelained ja avamerelained Murdlained kalda lähedal pidurdub laine põhi ja hari liigub inertsiga üle raskuskeskme.