Otepää piiskoplinnus
põhiplaani.
1343 aasta Jüriöö ülestõusu ajal asus seal Tartu piiskopi vägede staap Johan
Üxkülli juhatusel.
Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele vasallile. Kõigepealt ehitati välja
üksnes ülemisel platool paiknev osa, mille jäänused on tõenäoliselt üks vanimaid
Lõuna-Eesti telliskiviehitisi.
Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida on paljude
uurijate poolt peetud veetankiks - joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti
keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega - vaid Sangaste(Keeni) linnamäel on
olemas midagi sellele sarnast.
13. sajandi lõpul ümbritseti ringmüüriga ka alumine platoo, mis sel moel kujunes
jällegi eeslinnuseks. Veel hilisemal ajal poolitati eeslinnus vahemüüri ja torniga
kaheks.
Otepää piiskopilinnuse hävitas ordu 1396 ja hiljem seda enam ei taastatud.
Piirkonna majanduskeskus siirus seejärel arvatavasti linnuse lähistelt kahe
annaabi.ee 
