Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veestikud" - 3 õppematerjali

veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan  Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood  Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas.
Okasmetsad-konspekt
2
docx

Okasmetsad (konspekt)

OKASMETSAD konspekt Geograafiline asend · Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. · Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima · Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. · Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. · Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. · Sademeid keskmiselt ~500 . · Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
OKASMETSAD
4
docx

OKASMETSAD

Geograafiline asend  Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas.  Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima  Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma.  Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°.  Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. mm  Sademeid keskmiselt ~500 a .  Suvi on niiske.  Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik  Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan  Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood  Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel.  Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik  Leedmullad  Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid.  Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont.  Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik

Geograafia → Parasvöötme metsad ja rohtla
17 allalaadimist
Slovakkia-Bratislava
7
odt

Slovakkia-Bratislava

Just niisugune mäeahelike ja madalike vaheldumine iseloomustab Slovakkia maastikku kõige paremini. Madalikud Slovakkias on kolm põhilist madalikupiirkonda. Need on Zahorska Nizina läänes, Vychodoslovenska Nizina kagus ja Kisalföld edelas. Eripärased on ka arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse. Veestikud Jõed Slovakkia suurim jõgi on Doonau. See voolab läbi Saksamaa ja Austria ning tähistab looduses ka piiri Ungariga. Suvel, kui jääväljad hakkavad sulama tõuseb veetase. Teistes Slovakkia jõgedes nagu Vah, Hron ja Ipoly (Ipel'), on nivoo kõrgeim märtsis. Doonau järel pikkuselt teine jõgi Váh voolab peaaegu terves pikkuses Slovakkia territooriumil. Järved Enamik Slovakkia järvi on moodustunud jääajal. Igal järvel on oma värvus, mille määrab ümbrus ja

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun