Haavatõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verevoolu järgi. Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt ei veritse, kuid võib valutada. Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.). Ei määrita joodiga ega kasutata pulbrit. Kui ei veritse, pole vaja ka siduda. Väike haav - 1 – 1,5 cm pindmine haav, mis ei vaja õmblemist.Võib veeritseda. Vigastatud koht jahutada voolava veega. Vajab desinfitseerimist (piiritus, briljantroheline jne.), verejooksu lakkamise järgselt asetan haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. Vaja kasutada kaitsevahendeid abistamisel. Suur haav võib olla sügav, veritsev ning valulik. Vaja kontrollida haava nii sisenemis- kui väljumisava. Tuleb säilitada õige asendit. Vaja kasutada kaitsevahendeid abistamisel. Haava ei tule puhastada! 4
Pindmine haav: Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda Tavaliselt ei veritse Võib valutada, paraneb armita Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) Võib kasutada kaitsevahendid Salvid värskele haavale ei sobi Väike haav: 1 – 1,5 cmpindmine haav ei vaja õmblemist Võib veeritseda, aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla Võib valutada Vajab disenfitseerimist (piiritus, briljantroheline jne.), verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster Võib kasutada kaitsevahendid Salvid värskele haavale ei sobi Suur haav: Võib olla sügav Veritseb Valutab Nõuab kontrollida haava nii sisenemis- kui väljumisava suhtes
annaabi.ee 
