Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ning sellest on on õhuniiskus suur ja auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt.Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veekogude jõgede ning liustike sulavete mõjul. Põhjapoolkeral on magedam vesi kui lõunapoolkeral. 3. Suur veeringe ja selle tähtsus . Veeringlusest võtab osa maailmameri, atmosfäär, litosfäär. See on oluline, kuna suure veeringe tõttu jõuab vesi ka maismaale. 4. Millest oleneb auramise kiirus? Temperatuurist, õhu niiskusest, oleneb aluspinnast veeväli v maismaa, aluspinna omadustest. 5. Mille poolest erineb perifeerne äravooluala sise-äravoolualast? Perifeerne äravooluala- jõgede vesi jõuab maailmamerre, siseäravoolualad- jõgede vesi jõuab
langetorude kaudu. Skeemil on näha langetorudega ekraanküttepinna taga olev toruderida, mis kiirgussoojust ei saa ja konvektiivküttepinna tagumiste ridade torud, kus gaaside temperatuur on madalam. Paljudes veetorukateldes on vee tagasivooluks ette nähtud eraldi suurema läbimõõduga torud, mis kulgevad väljaspool kollet, tavaliselt kahekordse koldeseina vahel. Seega erinevalt leektorukatelde hajutatud ja suhteliselt aeglasest veeringlusest on veetorukateldes tänu vee- ja vee-aurukollektorite paigutamisele eri tasanditele ning langetorudele kujundatud kindlad, kõrge intensiivsusega töötavad ringluskontuurid (vt nooltega markeeritud vee liikumissuundi torudes). Olenevalt torude asukohast katlas on vee liikumise kiirus tõusu- e. aurustustorudes 0,3…1,5 m/s. Vee stabiilse kiirusega liikumine torudes parandab soojusülekannet küttepinnalt veele ja vähendab samaaegselt katlakivi küttepinnale sadestumise kiirust.
annaabi.ee 
