Veeõitsengud - keskkonna probleem
harva, näiteks hooletu väetamise tagajärjel. See peaks aga praegu möödanik olema, sest väetised
maksavad ja põllumees hoiab raha kokku.
Suurem osa fosforist ja lämmastikust pärineb orgaanilisest reostusest, majapidamis- ja tööstuse
heitveest, loomafarmide virtsaveest jne. Siiski on orgaaniliste ühendite heited punktreostusallikatest
Eestis 1990. aastatest alates vähenenud, sest on tugevasti investeeritud veepuhastusseadmetesse
ning suletud tööstusi ja ühtlasi on maksustatud vee tarbimist. Seetõttu on paljude Eesti järvede
eutrofeerumine silmanähtavalt aeglustunud. Suurim reostuskoormus jääb 1970.1980. aastatesse,
mil ka veeõitsengud kõige sagedamini ette tuli.
Eutrofeerumine kaasneb järvede vananemisega. Kuigi seda seostatakse tavaliselt inimtegevusega,
toimub see ka looduslikult, ehkki väga aeglaselt, aastatuhandete vältel