jäätmetest ning suuremates prügilates tekkivast biogaasist oleks Eestis võimalik toota aastas umbes 336 GWh elektrit ja 354 GWh soojust. Arvestades ühes piirkonnas tekkivate jäätmete hulka, võiks suuremates kogustes biogaasi saada Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal, vähem aga Ida-Virumaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Valgamaal. Eestis on juba paiku, kus biogaasi toodetakse ja kasutatakse (Tallinnas Paljassaares veepuhastusjaamas,Valjala vallas Jööri külas farmi biogaasijaamas jm). Ka suletud Pääsküla prügilas kogutakse prügilagaasi, mis surutakse kokku ja suunatakse kahte soojuse ja elektri koostootmisjaama.Perspektiivikas näib meie vabariigis suurte farmide juures olevates sõnnikuhoidlates biogaasi tootmine. Läga juhitakse kinnistesse hoidlatesse, kus käärimise tulemusel tekib biogaas. Tahke kääritusjäägi saab ära kasutada väetisena.Teadlaste soovitus on enne
maksimumkogus kindla ruumalaga vee hulga kohta (lisandite ülempiir). Need määrused juhinduvad peamiselt inimeste tervislikest kaalutlustest lähtuvalt. Samuti hoiab nt. Tallinna Vesi alla kindla piiri kloriidide sisaldust vees, sest selle maitse võib olla ebameeldiv liigse kloriidide sisaldusega vett loetakse ebakvaliteetseks, ent tervisele ohutuks. Joogiveele lisatavad ained Ülemiste veepuhastusjaamas lisatakse joogiveele, 1. osooniõhu segu tapab kõik vees olevad mikroorganismid. 2. koagulant vt. alla 3. kloor selleks, et vesi säiliks ka linna veesüsteemis liikudes lisatakse sellele nimetatud ainet. Veepuhastusprotsess 1. mehaaniline puhastus kõige esimene etapp, võrede ja mikrofiltrite abil eraldatakse veest suurem sodi, ning see juhitakse kanalisatsiooni. 2
annaabi.ee 
