Mongoli meditsiin
Tänu sellele, et mõnedel Dalai-laamadel olid isiklikud mongoli ihuarstid muutus mongoli
meditsiin aja jooksul Tiibetis populaarseks. Hiinas kasutasid Mandzuuria imperaatorid
mongoli arstide abi, kes määrasid diagnoosi haige väljaheite, uriini ja pulsi põhjal.
Üheks mongoli meditsiini eripäraks on vee kasutamine ravimisel. Allikatest kogutud vesi
võis säilida aastaid ning oli valmis kasutamiseks. See alandab maomahla happesust ning
on kasutusel ka mitmetes veeprotseduuridel.
Aadrilaskmine. Kapillaari (veeni) tehakse sisselõige, mille kaudu lastakse välja haigusega
nakatunud veri. Seda ravimeetodit kasutatakse tihti palaviku alandamiseks,
nahatuberkuloosi (luupus), furunkuli (koeranael), artriidi ja tuberkuloosi jms ravimisel.
Fitoteraapia ehk taimravi on põhiline loodusravimeetod. Ravimtaimedest valmistatud
ravimite mõju tuleneb aktiivsetest ainetest, mida taimede eri osad sisaldavad. Rohtude