3 kujutatud lõikude a f mõõtmise ja vastavate suhete arvutamise teel. Toodud näite jaoks saame ligikaudu suhte I : II : III = 0.40 : 0.45 : 0.15. Järelikult on veemass R tekkinud ligikaudu 40% veemassi I, 45% veemassi II ja 15% veemassi III segunemisel. Temperatuuri ja soolsuse mõõtmine. Merevee temperatuuri ja soolsust on määratud üle saja aasta kasutades Nanseni batomeetreid (vasak joonis), mille külge on kinnitatud pöördtermomeeter, kusjuures batomeetri abil võetud veeproovist määratakse soolsus kas tiitrimise teel või salinomeetri abil. Paremal joonisel on kujutatud CTD-sondi vettelaskmist vintsi abl; sond mõõdab elektrijuhtivust, temperatuuri ja rõhku, andmed salvestatakse sondi mäluplaadile või saadetakse kaabli abil otse pardaarvutisse. Merevee olekuvõrrand diferentsiaalkujulKuigi merevee tihedus muutub looduslikes tingimustes ainult mõne protsendi ulatuses, on paljude protsesside juures väga tähtis just tiheduse jaotus (nii horisontaalne kui
Põllumajanduslikud väetised võivad sattuda vette ning tekitada toitesoolade üleküllastuse, mis tekitavad veeõitsengut. Looduslikult toimub samuti eutrofeerumine, kuid seda väga pika aja jooksul. Arvatakse, et juba mandrijää taandumisel algasid esimesed eutrofeerumise protsessid. Sinivetikad on Eesti järvedes põhilised veeõitsengu põhjustajad. Eestis teada olevatest sinivetikate liigist, mida on umbes sada erinevat liiki, on vohamisega seotud 20 liiki. Ka Undi veehoidla veeproovist selgus, et siingi vohas sinivetikas. Veeõitsengu intensiivsus suureneb järve toitelisuse kasvuga, millega võib õitseng kanduda kõikidesse veekihtidesse. Sinivetikad domineerivad oma elustrateegia pärast. Nende elukooslus ei ole püsiv, vaid muutub kiirelt. Seda mõjutavad temperatuur ja toiteelemendid. Kuna sinivetikaid on nii kiirekasvulisi kui aeglasema kasvuga, siis nad domineerivad eri aegadel.
annaabi.ee 
