kahjustama looduslikke veekogusid; kõiki neid aspekte on vaja pidevalt kontrollida ning jälgida, et tagada vee vastavus seatud normidele, millega tegelebki seiramine. Veeseire seadusandlus Eestis peetakse veevarude arvestust vee hulga, taseme, omaduste, kasutamise ja kasutajate ning puuraukude, veehaarete ja põhjaveemaardlate kohta vastavalt keskkonnaregistri seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Veevarude kontrollimiseks ja hõlmamiseks kasutatakse veemajanduskava, mis sätestab vee käsitlemise tingimused. Veemajanduskava eesmärk on säästva arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning mere-, pinna- ja, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Veemajanduskavaga põhjaveekvaliteedi, hulga ja reziimi ehk vee seisundi hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna hõlmatavad vesikonnad ning alamvesikonnad nimetab ja vesikondade veemajanduskavad kinnitab Vabariigi Valitsus. Veemajanduskava koostamist ja
elanike osatähtsuse kasvust, suureneks aastaks 2015 kogu elanikkonna veekasutus praeguselt 49,7 miljonilt kuupmeetrilt 54,2 miljoni kuupmeetrini ehk siis orienteeruvalt 10%. Veekasutuse maksumuse ja kulude katmise hindamine Keskkonnakulude määramisel lähtuti eeldusest, et tegelik keskkonnakulu, mis avaldub veekogule, on võrdeline tekkiva kahju kõrvaldamiseks ning veekogu või konkreetse pinnaveekogumi hea seisundi saavutamiseks vajalike meetmete kogumaksumusega. Veemajanduskava eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete rakendamise maksumus on järgmine: - Reoveekogumissüsteemide korrastamine ja arendamine ligikaudu 5 mld krooni - Reostunud alade korrastamine ligikaudu 580 mln krooni - Joogiveesüsteemide korrastamine ja arendamine 2,9 mld krooni - Hajukoormuse piiramine 1,5 mld krooni - Põhjaveevarude kaitseks ja hea seisundi säilitamine 70 mln krooni - Pinnaveekogude tervendamine 800 mln krooni - Rannikuvee kaitse tagamine 88,9 miljonit
Kasutatud materjalid: · "Ohtlike jäätmete võimalik keskkonnamõju, jääkreostus, selle hindamine, saastuse vältimise meetmed", Madis Metsuri loengumaterjal · "Kompleksseire kava koostamine nitraaditundliku ala Jänijõe valglal", E. Loigu · "Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala", Keskkonnaministeerium, 2006 · "Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava projekti kokkuvõte", Järvamaa Keskkonnateenitus, 2003 Tartu Ülikooli Türi Kolledz Türi 2009
Pinna- ja põhjavee kasutamist ja kaitset kavandatakse ning korraldatakse valgalapõhiselt vesikondade kaupa, arvestades veekogude valgalade hüdroloogilisi piire. Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada ning pinna- ja põhjavee hea seisund, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemiline seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal tuleb saavutada 2015. aasta 22. detsembriks. Veemajanduskava § 317 Veemajanduskava on kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest halduspiiridest Veemajanduskava eesmärk on tagada veekogu võimalikult looduslik seisund (täpsemalt määratletud veeklass) ning hoida mere-, pinna- ja põhjavee kvaliteet, hulk ja režiim inimtegevusest võimalikult rikkumatuna. http:// vesikonnad.keskkonnaamet.ee
Ohustatud on põhjavee kvaliteet, kuna veehorisondid on sageli nõrgalt kaitstud, reovesi jõuab hõlpsasti põhjavette. Üheks omapäraseks veemaardlaks on Kärdla meteoriidikraater, mille põhjast pumbatakse mineraalvett. ( 2 )( 3 ) 6.2. Saaremaa ja Hiiumaa veekogude kasutamine ja nende kaitse. Saare- ja Hiiumaakonna veekogude, rannikumere ja põhjavee hea seisundi tagamiseks on koostatud ja keskkonnaministri poolt 27. dets. 2006.a. kinnitatud Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskava, mis sisaldab ühe olulise osana rakenduslikku meetmekava. Nimetatud kava koosneb põhimeetmetest ja lisameetmetest. Meetmekava elluviimisel tuleb jälgida, et kaitsmata põhjaveega alasid, olemasolevaid heas seisundis veekogusid ja olulisi vee-elustiku elu- ja sigimispaiku (sh ranniku-merd) mõjutavad/ohustavad objektid saaksid korrastatud esmajärjekorras. Samuti tuleb nii kiiresti kui võimalik tagada kogu alamvesikonna elanikkonnale ohutu joogivesi
veereziimile ning Tartu puhastusseadmete tööle. 16 Kasutatud kirjandus 1. Aotäht, A., Veekogud rihivad endiselt rekordeid, Postimees. 26.08.2006 2. Aotäht, A., Võrtsjärve veetase langes selle mõõtmisajaloo madalaimale tasemele, Postimees. 05.09.1996 3. GLOBE kodulehekülg, http://www.globe.gov 4. Järvet, A., Ülevaade Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava koostamiseks, Tartu, 2002 5. Kohler,V., Jõed ja järved üha alanevad, Postimees.16.08.2006. 6. Kohler,V., Võrtsjärv ja Emajõgi muudkui auravad ära, Postimees.20.07.2006. 7. Liiklus.ee. 18.01.05 8. Mäemets, M., Ümber Võrtsjärve, Tartu, 2001 9. Raudvere, R., Järvi ohustab külm talv, Postimees. 16.11.2006 10. Saar, J., Emajõe vesi kerkis laupäeval rekordini, Postimees.31.01.2005. 11. Tamberg, I., Võrtsjärve tammi rajamisele eelnegu keskkonnamõjude hindamine,
Uus ühenduse veepoliitika · Vee raamdirektiiv 2000/60/EC Vesi Veeraamdirektiivi 2000/60/EC määrab mistahes abinõude kasutusele võtmist, saavutamaks aastaks 2015 kõigi Euroopa Liitu kuuluvate riikide keskkonnaeesmärgina kõikide EL vete "hea seisund". · Raamdirektiiv riiklikku seadusandlusse sisseviimine · Valglate territooriumide kindlaksmääramine · Koormuste /mõjude ja majandusliku kasutamise analüüs · Seireprogrammide käivitamine · Veemajanduskava komponentide avalik arutelu · Vesikondade veemajanduskavad avaldamine (2009.aasta lõpuks) · Hinnapoliitika kujundamine (2010.aasta lõpuks) · Kohalike saavutuste hindamine (2010.aasta lõpuks) · Keskkonnaeesmärgid saavutatud (2015.aasta lõpuks) Vesi · Veeseadus (1994) · Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus (1999) · 25 alamakti Jäätmed - EL Jäätmedirektiivi jõustumisest möödub 30 a.
toimimise kvaliteeti. Kuna vesi (ja selle puhtus) on tähtis kõige elusa ülevalpidamisel, siis kehtestab direktiiv muu hulgas standardid, et tagada ohutu juurdepääs veele kui ressursile.Direktiiv nõuab liikmesriigilt kuue rakendamisaasta jooksul mitut võtmedokumenti. Olulisimad neist on vesikonna veemajanduskavad, millest esimene tuli avalikustada aastatel 2009, teine ja kolmas tuleb avalikustada vastavalt 2015. ning 2021. a. Veemajanduskava projekt tuleb avalikustada konsultatsiooniks ning märkuste tegemiseks vähemalt aasta enne kavas käsitletava ajavahemiku algust. 4.Ökotsentrism ja tehnotsentrism, inimese ja looduse suhete tõlgendamine. Looduskesksus ehk ökotsentrism on keskkonnaeetika vool, mis inimühiskonna ja looduse suhete konstrueerimisel lähtub loodusele omistatavatest õigustest ja vajadustest[1]. Looduskesksuse vastand on inimkesksus
veeomaduste halven vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsend tegevust ja piiratakse liikumist 50200m ulatuses. Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks mood veekogu kaldaalal veekaitsevöönd 120m ulatuses. Vesikond või alamvesikond on valgalade majand põhiüksuseks määratud 1 või mitut valgala koos põhja või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa või veeala. Veemajanduskava eesmärk on säästva arengu ja võimalikult lood veekl tagamine ning mere, pinna ja põhjaveekvaliteedi, hulga ja reziimi hoidmine inimtegevusest võimal rikkumatuna, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingit kvaliteedinõudeid. Merekk kaitse: saastuse suhtes tundlikud suletud ja poolsuletud mered. Palju konv, aga 1992 Helsingi konv LM kohta: nõuded: 1) kahjulike ainete suhtes (mis tahes allikatest) 2) maal
keskkonnale; peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse · annab nõusoleku jäätmete uputamiseks veekogusse või põhjaveekihti; annab maaomaniku ja veekasutaja nõusolekul loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogul ja veekaitsevööndis · osaleb veemajanduskava koostamisel · omab erakordselt suure tuleohu korral õigust keelata metsa kasutamine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning rekreatsiooniks, samuti võõras metsas viibimine · korraldab talle kuuluvas metsas metsauuendamist, kasvatamist ja kasutamist ning metsakaitset · koostab jäätmehoolduse arendamiseks KOV üksuse jäätmekava (või koostöös teiste KOV-dega mitme KOV üksuse ühise
Pandiverest lähtuvad jõed ongi seepärast veerikkad, et neisse tuleb allikate kaudu palju põhjavett. Suurematest allikatest võib veerikkal perioodil välja voolava kuni mõnisada liitrit vett sekundis. Eesti suuremad allikad: Uuemõisa Suurallikas, Jõelähtme allikajärv, Salajõe, Roosna-Alliku, Riisipere, Aegviidu Siniallikas, Voore. 139. Veekogude majandamine ja kaitse (Veepoliitika raamdirektiiv, Veeseadus) Koostatakse veemajanduskava. Veekaitsenõuded, veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m. 140. Sood ja nende areng. Soode kasutamine ja kaitse. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist
annaabi.ee 
