Kahepaiksed
Veekonna kõhualune on
valge või kollakalaiguline. Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu
oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal
ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt
niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette
niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha.
Vaatamata veelisele eluviisile püüavad nad põhiosa oma toidust - mardikaid,
kahetiivalisi, kiile ja sipelgaid - maismaalt. Veekonnad on päevase eluviisiga ning kui
hädaohtu pole märgata, siis lebavad nad kella 12...16 ajal massidena veepinnal. Öö
veedavad konnad veekogu põhjas. Veekonnad talvituvad enda kaevatud urus või
veekogu põhjamudas. Talveunest ärkamine toimub aprillis ning 2...3 nädala pärast,
alates mai II poolest võib juba kuulda isaskonnade valju ja käredahäälset
krooksumist
annaabi.ee 
