Hapnik Referaat
elektroni. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Et saavutada püsivat
väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni Looduses on Hapniku elementides
kõige rohkem, ta moodustab umbes 50% maakoore massist. Vaba elemendina leidub teda
õhus 20,95% mahu järgi, seotuna vees 85,8%, mineraalidesumbes 50%, inimorganismis 65%
jm. Hapniku toodetakse vedelat õhku rektifitseerides, õhku fraktsioneeriivalt veeldades või
vett elektrolüüsides.Hapniku tarvitatakse keemia-, metallurgia-, jm tööstusts, meditsiinis jm.
Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Maa atmosfääris on hapnikku
umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku
hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad
hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes