naabervalglat koos põhjav ja rannikuvetega kaardilt. Valgla suuruse A km 2) Jõeorg ja geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, hõlmav maismaa- ja mereala. veekogu jõesäng: Jõgi voolab jõeorus, mille osad on metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe maapinnanõos või maa sees olev veekogum orupõhi, mis jaguneb jõe põhisängiks ja lammiks, andmerida vaatlusaluse jõe andmerea veelahe kõrvuti paiknevate valglate vaheline ning orunõlvad. Alt piirab nõlva jalam ning ülalt pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks piirjoon veemaj veevarude kavakohane oruserv. Nõlv võib olla astmeline, nõlva- korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse
ladestub turbana Suubla- vee suubumise koht Tamm- ehitis, mis kaitseks kõrge vee veetaseme eest. Tulv- ebakorrapäraselt tõusev järsk veehulk (liustike sulamine, vihm, kevadine järsk sulamine) Vahevalgla- valgla, mis jääb kahe tähistatud valgla vahele. valgla maa-ala, mille kogu pindmine äravooluvesi voolab läbi ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede ühe jõesuudme või delta kaudu merre veekogu maapinnanõos või maa sees olev veekogum veelahe kõrvuti paiknevate valglate vaheline piirjoon veemaj veevarude kavakohane arendamine, jaotamine ja kasutamine veetase (veeseis) veekogu või -juhtme vabapinna kõrgus valitud rõhtpinna või merepinna suhtes veevarud (veeressursid) mingi piirkonna pinna- ja põhjav koguhulk, mida on võimal kasut vesiehitis jõe-, järve-, mere- või põhjav kasutamist võimald või vee purustavat toimet tõkestav rajatis.
Selle põhjal saab arvutada, et Siberis pidi aasta keskmine temperatuur olema väga pika aja jooksul -30'C. (geotermiline gradient 30'C/km). Polügonaalpinnas maapind kaetud lõhede võrgustikuga, mis tekivad pinnakihi perioodilisel sulamisel ja külmumisel. Pingo settega kaetud jääküngas. Tekib järve kohale, mille all on tavaliselt osalt sulanud pinnas. Järve külmumisel hakkab külmuma nii järve pind, kui ka pinnas altpoolt, ning tekib surveline veekogum, mis hakkab pinnale imbuma, ning mille jäätumisel ja selle peale pinnase kuhjumisel tekib jääküngas. Kõrb ariidne piirkond. Sademeid alla 200-250 mm aastas, või aurumine ületab sademete hulga. Ööpäevaste temperatuuride suureamplituudiline kõikumine, tugevad ja püsivasuunalised tuuled. Sademeid kõige vähem 10-30 laiuskraadidel. (õhumasside liikumisest põhjustatud) Kõrbete tüübid: -subtroopilised (10-30 laiuskraad, klimaatilistel põhjustel) Sahara,
annaabi.ee 
