vette kastmist; Baptismis ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vettekastmisega. Baptistid ei risti lapsi. Kuna luterliku ja vanakirikliku arusaama järgi ei ole ristimine mitte inimese, vaid Jumala tegu, mida vajavad kõik inimesed, on kirik praktiseerinud lasteristimist oma algusaegadest peale. Mis puutub ristimise välisesse kujusse, siis tunneb kiriku ajalugu nii vee alla kastmisega kui ka piserdamise või ülevalamisega ristimist, kusjuures põhirõhk ei ole veekogudusel, vaid Jumala sõnal ja tõotusel, millel ristimine rajaneb. Baptismis sakramente ei ole, vaid nende jaoks on ristimise ja armulaua puhul tegemist pigem väliste sümbolitega, mis meenutavad inimestele Jumala armu, aga ei teosta seda. Levinuima seisukoha järgi tekkis baptism 17.sajandi alguse Inglismaal puritaanlaste keskel ja levis Põhja-Ameerikas, kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni
vette kastmist; Baptismis ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vettekastmisega. Baptistid ei risti lapsi. Kuna luterliku ja vanakirikliku arusaama järgi ei ole ristimine mitte inimese, vaid Jumala tegu, mida vajavad kõik inimesed, on kirik praktiseerinud lasteristimist oma algusaegadest peale. Mis puutub ristimise välisesse kujusse, siis tunneb kiriku ajalugu nii vee alla kastmisega kui ka piserdamise või ülevalamisega ristimist, kusjuures põhirõhk ei ole veekogudusel, vaid Jumala sõnal ja tõotusel, millel ristimine rajaneb. Baptismis sakramente ei ole, vaid nende jaoks on ristimise ja armulaua puhul tegemist pigem väliste sümbolitega, mis meenutavad inimestele Jumala armu, aga ei teosta seda. Levinuima seisukoha järgi tekkis baptism 17.sajandi alguse Inglismaal puritaanlaste keskel ja levis Põhja-Ameerikas, kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni
vette kastmist; Baptismis ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vettekastmisega. Baptistid ei risti lapsi. Kuna luterliku ja vanakirikliku arusaama järgi ei ole ristimine mitte inimese, vaid Jumala tegu, mida vajavad kõik inimesed, on kirik praktiseerinud lasteristimist oma algusaegadest peale. Mis puutub ristimise välisesse kujusse, siis tunneb kiriku ajalugu nii vee alla kastmisega kui ka piserdamise või ülevalamisega ristimist, kusjuures põhirõhk ei ole veekogudusel, vaid Jumala sõnal ja tõotusel, millel ristimine rajaneb. Baptismis sakramente ei ole, vaid nende jaoks on ristimise ja armulaua puhul tegemist pigem väliste sümbolitega, mis meenutavad inimestele Jumala armu, aga ei teosta seda. Levinuima seisukoha järgi tekkis baptism 17.sajandi alguse Inglismaal puritaanlaste keskel ja levis Põhja-Ameerikas, kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni
annaabi.ee 
