vastavastatud aine jäi lihtsalt riiulile vedelema, kus too ajapikku polümeriseerus. PVC patendeeriti saksamaal, kuid kuna sellele kasutust ei leitud, siis patent aegus 1925. aastal. 1926. aastal avastas ameerika keemik Waldo Semon kuidas plastifitseerida PVC lisades sinna muid aineid. Erinevalt eelmistest keemikutest, leidis ta, et uus saadud materjal sobiks imehästi duššikardinaks. Tema ja ta ülemused firmast B.F. Goodrich patenteerisid PVC Ameerika Ühendriikides. Vastleiutatud veekindlale materjal saavutas laialdase kasutuse. Valge tahke aine, mis on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel C) eraldub tervisele ohtlik HCl. Polüvinüülkloriidi toodetakse vinüülkloriidi monomeeri polümerisatsiooniga. Umbes 5 % tema massist on kloor. Polüvinüülkloriidil on head dielektrilised ja plastilised omadused. Samas on PVC väike temperatuurikindlus laguneb üle 1 ºC juures. Polüvinüülkloriid ei ole vastupidav
riiulile vedelema, kus too ajapikku polümeriseerus. PVC patendeeriti saksamaal, kuid kuna sellele kasutust ei leitud, siis patent aegus 1925. aastal. 1926. aastal avastas ameerika keemik Waldo Semon kuidas plastifitseerida PVC lisades sinna muid aineid. Erinevalt eelmistest keemikutest, leidis ta, et uus saadud materjal sobiks imehästi dussikardinaks. Tema ja ta ülemused firmast B.F. Goodrich patenteerisid PVC Ameerika Ühendriikides. Vastleiutatud veekindlale materjal saavutas laialdase kasutuse. 2 PVC Polüvinüülkloriid (sageli lühendatult PVC) on laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer. Valge tahke aine, mis on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel (>70 C) eraldub tervisele ohtlik HCl. Polüvinüülkloriidi toodetakse vinüülkloriidi monomeeri polümerisatsiooniga. Umbes 57% tema massist on kloor.