Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse
põhjaveekihi kaitstust, kaevude toodangust ning ümbruskonna maakasutust.
Linnades ja asulates on maapinnalähedase põhjavee hea kvaliteedi garanteerimine
pikema aja jooksul keeruline. Seetõttu on linnade piires seni töötavad puurkaevud enamasti
rajatud sügavatesse, reostuse eest kaitstud veekihtidesse. Maapinnalähedase põhjavee
veehaare rajatakse harilikult väljapoole tiheasustusala, seal on veekvaliteet vähem ohustatud
ja veekaitseliste piirangute seadmine lihtsam.
I piirangute vööndina käsitletakse ala, millest üldjuhul piisab mikrobioloogilise
reostuse kaevu jõudmise vältimiseks. Enamik mikroorganisme sureb pinnases ja
põhjaveekihis 50100 päeva jooksul.
II piirangute vööndi ulatus arvutatakse, arvestades 400 ööpäevast aega reostunud vee
jõudmiseks puurkaevu, või siis määratakse veehaarde toiteala 25% pikaajalise veevõtu juures.