Kuivendus
ühise keskse veejuhtme ehk ühise suudme kaudu juhitakse vesi suublasse.
Kuivendussüsteem (joon. 3.1) koosneb tavaliselt põhi-, detail- (reguleerivast) ja
piirdevõrgust. Sellise jaotuse aluseks on veejuhtmete erinevad ülesanded, mida nad
kuivendussüsteemis täidavad. Kuivendussüsteemi detailvõrguks ehk reguleerivaks võrguks
nimetatakse neid veejuhtmeid, mis võtavad mullast vastu liigvee ja juhivad selle edasi
suurematesse veejuhtmetesse - põhivõrku. Olenevalt kuivendusviisist on detailvõrguks kas
kuivenduskraavid või drenaaz. Viimase korral loetakse detailvõrguks nii dreenid kui ka
kollektorid (kogujadreenid), kraavituse korral ainult kuivenduskraavid. Drenaaz ehitatakse
tavaliselt süsteemidena, s.t. et dreenidest voolab vesi kollektorisse ja sealt ühise suudme
kaudu kraavi. Kui drenaazikollektor hargneb, siis kraavi suubuvat kollektorit nimetatakse
peakollektoriks ning temasse suubuvaid harukollektoriteks
annaabi.ee 
