AS VÄRSKA VESI TOODETE KOOSTISE UURING Miniuuring bioloogias 1. VÄRSKA VEE TOOTMISE AJALOOST 1.1. Kuidas avastati? Värska vesi avastati 1967. aastal puurimistöödel, mis oli Vladimir Tassa planeeritud. Eesmärk oli jõuda ühe haruldase vee allikani. Terve suve kestnud puurimisele jõuti lõpuks 470 meetri sügavusele, kust leiti suur looduslik kivi- kauss, mille sügavaim veehorisont pidi olema tekkinud 500 miljonit aastat tagasi. 1.2. Millal alustati tootmisega? Värska vee tootmisega alustati aastal 1975. 1.3. Mitut allikat tänapäeval ekspluateeritakse? 2 allikat. 1.4. Mille poolest nende allikate e kaevude vesi erineb? Sellele vastamiseks koostage 1.4.1. tabel, millele annate sisule vastava pealkirja Tabel 1. Allikate erinevused. Allikas nr 9 Allikas nr 10
Pinnaveed aga kasutatakse taimede ja loomade poolt ära. Sõltuvalt reljeefist ja taimedest on veevoolud: a) pinnavool b) pindmine äravool Pinnasesse liikuvat voolu nimetatakse infiltratsiooniks (1). Pinnasesse liikumisel tekivad erinevad veed. Kõigepealt mullavesi (A), siis pinnase vesi (B). Vettkandva ja vettpidava pinnase vahel tekib põhjavesi.Infiltreeriv vesi jõuab kas põhjavette või moodustab pinnasevee.Pinnasevee pidev veehorisont on kasutusel kaevudes. Jõed ja järved moodustavad pinnavee. Veeliigi tähtsus sõltub reljeefist, pinnasest, taimkattest, pinnkaldest. Liivase pinnase puhul on infiltratsioon kõige suurem. Sõltuvalt vee liigist mis formoleerub tekib ka vastav keemia. Infiltreeruv vesi on alati puhtam kui on pindmine äravoolu vesi. Kui on tegemist taimestikuga siis eristatakse ka veel võravoolu. Võravool on alguses alati väiksem kui algetapis. Samuti muutub ka seoses taimestikuga veekeemia.
Kontiinum pidev ja katkematu kulgemine. Magevesi looduslike veekogude vesi, sisaldab lahustunud gaase, minerallsooli, organnilisi ained. looduslikud jõed, järved, sood , sombid kuntslikud veehoidlad, kanalid, tiigid.. Riimvesi on looduslike veekogude vesi, mille soolsus on 0,5 18%. Tekib jõevee ja merevee segunedes. Merevesi on ookeanide ja merede vesi, mille soolsus on enamasti 30-40%. Kompensatsioonisügavus e. kompensatsioonipunkt - see on veehorisont, milles fotosünteesi ja hingamise intensiivsus on tasakaalus, s.t. võrdsed. Harilikult ulatub kompensatsioonisügavusse umbes 1% päikese-valgusest. Sügavus sõltub aastaajast ja muutub vee värvusega, pilvisusega jne. Vee tähtsus veeorganismide elus: Füsioloogilised vajadused Organismidele toeks Hapnik ja toit Vesi kannab ära ainevahetusjäägid Kannab edasi organismide järglasi Võimaldab eksisteerida substraadile kinnitunud organismidel
annaabi.ee 
