maakera veebilanss: Eo + ET + E m = So + Sm, Äravoolukiht h on mingi ajavahemiku jooksul keskväärtust Q, variatsioonitegurit Cv ja mandrite veebilanss: ET + Em = Sm Q, Valgla valglast jõkke, järve, merre vm voolanud vee asümmeetriategurit Cs. Variatsioonitegur Cv veebilanss: ET + Ev = Sv Q ± V, hulk pindalaühiku kohta (nt mm/a) h=W/A*10³ iseloomustab rea liikmete hajuvust keskväärtuse Veebilansiliikmeid avaldatakse veekihi Äravoolumoodul q on ajaühikus pinnaühikult ära suhtes. Asümmeetriategur võetakse Cs = 2 Cv. paksusena (mm) või mahuühikutes (km3). voolanud vee hulk q=Q/A l/(skm2) Hüdrol Teoreetilise tõenäosuskõvera ordinaatide Äravool & seda mõj teg: Äravooluks nim seda arvutuste vajadus ja eesmärk: Mitmesug üles leidmiseks kasutatakse abitabelit, milles on antud
(suur & väikene)!! Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiap-rotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu isel näitaja. Veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja äravoolu vahel. Sellel tasakaalul põhineb maakera veebilanss: Eo + ET + Em = So + Sm, mandrite veebilanss: ET + Em = Sm Q, Valgla veebilanss: ET + Ev = Sv Q ± V, Veebilansiliikmeid avaldatakse veekihi paksusena (mm) või mahuühikutes (km3). Veebilansi põhielementide vaheline seos Oledekopi valem aasta aurumise arvutamiseks: E- tegelik aurumine PE (T)- potentsiaalne aurumine P- sademed tanh hüperboolse tangensi funktsioon MÕISTEID Aju-, pagunähtus- esineb tugevate tormituulte ja uputustega meredes. Veekogu veetase tõsueb ja langeb. Arteesia vesi- surveline põhjavesi.