· Enamus infot on taustamüra, seetõttu keskendutakse sobivatele sõnadele ja väljenditele. Selleks, et lugejad näeksid ja mõistaksid veebilehelt võimalikult palju: · Koosta igal leheküljel selge visuaalne hierarhia Tee kõige tähtsam leheküljel hästi nähtavaks. Asjad, mis on loogiliselt seotud, koonda ühise pealkirja alla, kujunda nad visuaalselt sarnaseks või pane nad kindlaks määratud piirkonda · Kasuta ära väljakujunenud veebi tavade eelised Tavad saavad alguse kellegi säravatest ideedest ja kui see töötab hästi, siis on kasulik seda ära kasutada. Hästi toimivate rakenduste tavad lihtsustavad kasutajal liikuda saidilt saidile vaeva nägemata- ta teab täpselt, kus miski asi lehel asub. · Koosta lehed selgelt määratletud valdkondades Lehekülje selge määratlemine valdkondadesse võimaldab kasutajal otsustada, mis valdkonda kasutada ja mida ignoreerida
eesmärgist. Aina olulisemaks muutus navigatsioon. Kolmanda põlvkonna Microsofti leht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VEEBIDISAINI NELJAS PÕLVKOND Selle põlvkonna kujundus on tõepoolest interaktiivne olulise sisuna on veebi liikunud videod. Oluliseks on saanud ka juurdepääsetavus kui hästi on veebilehe sisu edasiantav vaegnägijatele kasutades ekraanilugeja tehnoloogiaid. Neljanda põlvkonna Microsofti leht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Referaat Juhendaja: lektor Taavi Tamberg Pärnu 2013 2 SISUKORD 3 Sissejuhatus Käesoleva referaadi koostamise eesmärgiks oli leida infot semantic networki tarkvaralise keskkonna kohta. Referaadi kirjutajale oli see täiesti võõras teema, seega oli alguses raske isegi sobivaid otsingusõnu leida. Uurimisülesande lahendamiseks otsitakse materjali ainult internetist. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas tuuakse välja lühiajalugu veebi alajoost. Töö teine osa keskendub semantic network´i kirjeldamisele. 4 1. Veebi ajalugu Interneti alguseks peetakse 1993. aastat, kui formuleeriti esimene HTML-i versioon. Teaberuum, kus seda kasutama hakati sai nime veeb. Esimeste veebilehtede ilmumisega tekkis interneti ajastu nimega Web 1.0. Info saamine oli staatiline ja ühesuunaline, rõhuasetus oli tehnoloogial. (Kalda 2009) Andmemahud
alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP,
alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP,
Tabelite, piltide ja jooniste lisamine dokumentidesse. Dokumentide ettevalmistamine kirjakoostetoimingute jaoks. Dokumendi lehesätete kohandamine ning õigekirja kontroll ja vigade parandamine enne dokumendi lõplikku printimist. Interneti põhitõed Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Veebisirvimine ja võrguturbe kontseptsioon Veebibrauseri kasutamine, brauseri seaded, järjehoidjad Efektiivne infootsing internetist, veebi informatsiooni kriitiline analüüs Põhiteadmised andmeturbest Põhiteadmised internetiühiskonnast, internetisuhtlusest E-kirjade saatmine ja vastuvõtmine, e-kirjade seaded E-kirjade organiseerimine ja otsing, kalendri kasutamine Veebitöötlus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Teadmine veebi konseptsioonist ja terminitest Baasteadmised Html'ist ning oskus muuta lihtsamat Html koodi.
IrfanView Madis Kõivupuu Aap-11 Sisukord · Mis on IrfanView · Võimaluseed · Pilditöötlus Mis on IrfanView · Irfanview on lihtne ja eestikeelne programm piltide töötlemiseks ning slaidishow'de koostamiseks. · Ja kõige tähtsam, programm on vabavara! Võimalused · Hulgitööstus · Kui Sul on palju ühesuguste omadustega pilte, mida oleks vaja kas veebi panekuks või saatmiseks töödelda, siis on Irfanview võimalik ka pilte hulgi töödelda. Võimalused · Pildigalerii loomine · Irfanview abil on sul võimalik luua lihtne pildigalerii, mida saab soovi korral ka veebi ülesse riputada. Võimalused · Slaidiesitluse loomine · Irfanview abil on sul võimalik luua slaidiesitlusi soovitud arvu piltidega, lisada neile taustaks muusikat ning salvestada esitlus iseseisva slaidishow'na (exe-fail)
§ 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi, inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. § Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja tehnoloogiainstituudi professor. § 1993 formuleeris ta oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nimetuse. § Samal ajal töötas Marc Andreessen välja esimese mugava kasutajaliidesega brauseri, Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. § 2012. aasta 30. juuni seisuga on maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. VIDEO § http://www.youtube.com/watch?v=juE07oKi_go KASUTATUD KIRJANDUS § http://www.annaabi.ee/Arvutid-ja-Internet-m97777.html § http://et.wikipedia
põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm, veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED
informatsioon tellida otse enda arvutisse RSS feed'i ehk uudistevoo abil. Võib-olla olete mõnel veebilehel või uudisteportaalis märganud oranzi ikooni «RSS» või linki, millel on kirjas «RSS feed». Internet Exploreri veebilehitsejaga ikoonile klikkides avaneb arusaamatu segapuder. RSS ehk Really Simply Syndication tähendab lihtsustatult seda, et eraldi programmi või veebilehitseja abil tuuakse informatsioon otse arvutikasutajani, ilma et too peaks seda veebi otsima sukelduma. RSS feed, mille Eesti infotehnoloogiaala inimesed on otsustanud tõlkida sõnaga «uudistevoog», võimaldab kokku hoida aega ning muuta infoühiskonda veel kiiremini toimivaks. Tegelikult teeb RSS veebi kasutamise lihtsamaks kõigile, kes internetti informatsiooniga täidavad ning seda sealt ammutavad. Ükskõik, kas huvi pakub Lenna Kuurmaa fännilehel toimuv või Silver Meikari ajaveeb. Kui arvutiekraanile laekub info uuendusest, säästab see
· Mängupult ehk juhthoob - on igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. · Puutetundlik seade -on ekraan, mis on tundlik sõrmega või pliiatsiga puutumisel. · Skänner - on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja -piltide sisestamiseks arvutisse. · Veebikaamera on videokaamera, mida kasutatakse perioodiliste või järjetikuliste piltide edastamiseks veebi. Veebikaamera tüüpiliselt hõivab pilti JPEG või MPEG failid ning laeb ülesse veebi serverisse. Väljundseadmed Võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Monitorid Monitor ehk kuvar on arvuti visuaalne väljund. Erinevad monitori liigid on CRT (Cathode Ray Tube) ehk elektronkiirekuvar, LCD (Liquid Crystal Display) ehk vedelkristallkuvar, PDP
Kehra 2009 2 Internet Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. (Eesti maaülikooli tehnikainstituut) Eesti põhine statistika Veebi kasutamine on muutunud järjest populaarsemaks ja seda toetab jätkuvalt Internetiühenduse omamine koduarvutites, mida saab endale lubada juba peaaegu iga kolmas pere Eestis. Tartu on aga Internetilevialalt kõige rikkam pea iga teine pere kasutab kodus veebi. (Emor) Eestis kasutavad Internetti igas vanuses elanikud, aga kõige enam on sellega kokku puutunud 15-19-aastased elanikud. Eesti 6-74-aastastest elanikest kasutab internetti 54% ehk ligi 648 000 inimest
dokumentidele. · Viiteid hakati nimetama hüperlinkideks (hüperviitadeks). Internet see on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku. Protokolliks ehk keeleks, mille abil arvutid suhtlevad omavahel, on TCP/IP. WWW ehk veeb · 1993. aastal formuleeriti hüpertekstikeele (HTML-i) esimene versioon ja arvutivõrkude kogum, kus seda kasutama hakati, sai WWW (veebi) nime. · Töötati välja esimesed internetilehitsejad ehk veebisirvijad (brauserid). · Tänapäeval on sõnad internet ja veeb muutunud sünonüümideks, kuigi tegelikult ei tähenda nad päris ühte ja sama. · Tänane Internet pakub peale veebi ka palju muid teenuseid. Tuntuim on elektrooniline postivahetus (e-mail), mis võeti kasutusele juba koos esimeste arvutivõrkude loomisega 60-ndatel aastatel. Serverid · Lisaks tavaarvutitele, millega suhtleb inimene, on olemas veel serverid.
..................................................... 11 SISSEJUHATUS Autor valis käesoleva teema seetõttu, et uurida põhjalikumalt ja konkreetsemalt kohanduva disaini tausta ja materjale. Üha enam levib selliseid veebliehti, kus kasutatakse kohanduvat disaini (ing. k. responsive design). Responsive design lühidalt ja inimkeeles öeldult tähendab veebi, mis oskab toimetada erinevate ekraanisuuruste seadmetega. Selline stiil teeb kodulehe palju kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks. Hoolimata sellest, kus sa vaatad kodulehte (nutitelefon, arvuti, tahvelarvuti jt), on kõik informatsioon samamoodi kättesaadav, sest kodulehe kood on selliselt üles ehitatud, et elemendid liiguvad vastavalt ekraani suurusele. (http://www.okia.ee) Tehnoloogiliste saavutuste tõttu suureneb inimeste arv, kes kasutavad nutiseadmeid veebilehtede sirvimiseks
· Esimene elektronarvuti loodi 1941. aastal Konrad Zuse poolt. · Esimene personaalarvuti loodi 1981. aastal Arvuti areng Aasta: tegevus 1980 Firma Seagate lõi kõvaketta, suurus oli 5 MB. 1981 IBM leiutas esimese personaalarvuti. 1989 Tim Berners-Lee jaCern valmistasid www (veebi kontseptsiooni) 1992 Töötati välja HTML keele alged ja ilmusid esimesed veebi leheküljed. 1993 Leiutati proffesionaalne viirusetõrje Millest arvuti koosneb? · Arvuti väliskomponendid: · Klaviatuur · Monitor · Printer · Hiir · Korpus Millest arvuti koosneb? · Arvuti sisemised komponendid: · Protsessor · Emaplaat · Muutmälu
närviline, millal minu vanemad pantud mulle piirangud mängimise tunni maht. Ma soovinud rohkem mängida ja sellega proovinud fookusid teha, et ainult saab mängida. Mida ma soovin öelda interneti sõltuvust, et see on veel hullem, nagu tavaline arvuti sõltuvus, sest internetis me saame teha palju huvitavad asjud, nagu viideot vaatamine, mängimine, suhtlemine ja palju teised asjud. Mul endal on kuni tänapäevani sõltuvus sotsiaal veebi sõltvus. Ma mõtlen, et mul on vaja vähemalt koguaeg inimestega suhtlema, sisse logida veebi lehel ja tekstida sõnumiga. Aga kui minu vanemad lülitavad vülja interneti kodus, siis see kindlasti ei meeldi mulle... ma kohe hakkan otsida teine võimalus suhelda virtuaalselt, noh aga reaalne suhtlemine on mulle tähtsam nagu virtuaalne, on mul nii kui nii sellest sõltuvus. Ma seda kõik aru saan, et seda parem ära teha ja veededa oma aega parem poole ja proovin seda teha, otsin oma
ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts arvutivõrk.1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERNi uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim BernersLeejuhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim BernersLee oma hüpertekstikeele (HTMLi) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata.2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. Väike huvitav fakt Tänapäeva nutitelefonid on kiiremad ja kordades paremad kui arvutid millega saatis NASA esimesed inimesed kuule. Pildid ja videod Pildid: http://infographicjournal
170). Teemade puhul, mida ei ole varem ulatuslikult uuritud, on uurimistöö eesmärk seda fenomeni põhjalikult uurida, et seda paremini mõista. Uurimuslikud uuringud (exploratory studies) on üsna levinud info hankimise uuringutes. Kui fenomen on küllalt tuntud, siis keskendub uurimistöö nähtuse iseloomulike omaduste kindlaksmääramisele. Kirjeldavad uuringud mõõdavad defineeritud muutujaid vastavalt sellele, kuidas inimesed või objektid on selle nähtusega seotud. Näiteks veebi näite varal võiksid kirjeldava uurigu uurimisküsimused olla järgnevad: Kui palju infootsinguid viiakse läbi veebis? Millised on kõige populaarsemad veebikohad? Kui palju inimesi kasutab veebi ja millise sagedusega? Millised on veebi kasutajate demograafilised tunnused? Suur osa info hankimise alaseid uuringuid, peamiselt varasemad uuringud, olid kirjeldavad ja uurisid infokanaleid, infoallikaid, ja infokasutajaid.
(Transmission Control Protocol/ Internet Protocol) protokolli, tänapäeva interneti aluspõhja. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 koostas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele, HTML-i, esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija e. brauseri Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Kõige mugavama lahenduse internetist info otsimiseks lõid kaks Stanfordi tudengit, David Filo ja Jerry Yang 1994. aastal. Nad panid enda kogutud võrguaadresside põhjal kokku kataloogi Yet Another Hierarchical Officious Oracle, ehk lühemalt YAHOO. Kui interneti poleks?
mitmest aspektist. Ta on EMÜs põllumajanduse Osalenud projektis "Be ja keskkonnainstituudi Naturactive!". projektijuht. Ta õpib EMÜs Uurib antud teemat enda veterinaarmeditsiini ja huvi tõttu. toiduteadust. Veebi lisamise ja/või Kuupäev: 24. märts 2011 Kuupäev: 19. okt 2009 uuendamise kuupäev? Kui kuupäev ei ole just väga Kuupäev ei ole kõige Kuupäev ei ole kõige värske, siis kas see on värskem, aga interneti värskem, aga ka sellel lehel probleem? lehel toodud plussid ja välja toodud aspektid on miinused kehtivad ka arvestatavad. praegu
Kuidas märgata valeuudiseid Hinda allikat- uuri veebi- Kontrolli autorit- kas ta lehte ja selle eesmärki on usaldusväärne ja kas ta kvalifikatseerub alale, millest on uudis tehtud Kontrolli kuupäeva- vanade Sinu seisukoht- hinda uudiste uuesti avaldamine ei allikat kriitilisel pilgul, tähenda seda, et need oleks vajadusel küsi abi ikka veel teemakohased ekspertidelt OSKUSED, MIDA VAJAD OTSIDES INTERNETIST INFOT
Selle kaudu peaks esimese tulemusena leidma soovitud kodulehe. 2. Otsingumootorid internetis Internetis on mitmeid otsingumootoreid ja neid on ka erit tüüpi. Mõned otsingumootorid kaevandavad andmeid võrku ühendatud andmebaasidest või avatud loenditest. Erinevalt veebiregistritestportaalidest, mida hooldavad toimetajad, uuendavad otsingumootorid infot reaalajas jooksutades veebiämblikutel algoritme. Kõige populaarsem neist on Google (veebiaadress http://www.google.com). Peale seda tuleb Bing (www.bing.com), Yahoo! Search (http://search.yahoo.com), AOL Search (http://www.aol.com) jne. Väga paljud otsingumootorid alates aastast 1993 on tänaseks juba ammu suletud. [detailset tabelit näeb lehekülgedel 7-9] Meil on ka enda otsingumootoreid, infoportaale ning muid teenuseid: NETI (http://www.neti.ee), 1182 (http://www.1182
2. Interneti teine nimetus? Ülemaailmne arvutivõrk 3. Loetle internetiteenuseid? Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. 4. Mis vahe on internetil ja WWW-l? World Wide Web Veeb (World Wide Web) on · Hajus infosüsteemide võrk · Hüpertekstis(HTML/XHTML/XML) märgistatud dokumentide süsteem · Interneti rakendus.
E-post [email protected] Haridustee 2012-2014 Tartu Ülikool, Arvutitehnika ja robootika eriala, magistriõpe 2009-2012 Tallinna Tehnikaülikool, IT süsteemide arenduse erialal, bakalauruseõpe 2005-2009 Keila Kool 1997-2005 Paide Ühisgümnaasium Töökogemus 2013-... Aedes Web Solutions; tööülesandeks on tegelda veebi- ja tarkvaraarendusega. 2010-2012 AK Projekteerimine OÜ; tööülesandeks oli raamatupidamise tegemine ja AUTOCAD-is projektide tegemine Juuli- September 2008 Restoran Päike; töötasin ettekandjana. Peamisteks tööülesanneteks olid- täisväärtuslik klienditeenindus, töökeskkonna korrashoid,
päise, tausta ja menüünuppude) muutmine. 3. Tööplaan ja ajakava 4. Tulemused (praktilise töö kirjeldus ja selle edasiarendamise võimalused) Püstitatud ülesanded · Joomla installeerimine veebiserverisse · Valmis veebilehe kujunduse paigaldamine. · Valimis kujunduse kohandamine - disaini (veebilehe päise, tausta ja menüünuppude) muutmine. · Lisamooduli paigaldamine - pildigalerii lisamine ja tagasiside. · Embedimine videote embed koodiga veebilehele lisamine. · Veebi alamlehtede (artiklite) loomine ja nende omavaheline linkimine. Töö tulemused 1. Veebilehe link http://anatoligrigorjev.planet.ee/ 2. Teoreetilise osa hetkeseis Olemas on: tiitelleht, sissejuhatus, teoreetiline osa 1.1 Sisuhaldusprogramm Joomla ja selle valiku põhjendus, 1.2 kas Tänan kuulamast!
1.URL (Uniform Resource Locator) - täielik interneti aadress-igale dokumendile vastab internetis mingi aadress. (NT: ww.neti.ee ) http - hüperteksti protokoll , www.neti.ee <- domeeninimi , ..../e-teadmik/ <- alamkataloogi nimi , .../..../ dokumendi nimi , .ee <- domeen . domeen näitab tegevus valdkonda (.ee näitab et on eestiga seoptud) 2. ISP (Internet Service Provider ) interneti teenuse pakkuja 3. avate morzilla või exploreri ja kasutad googlet või netit 4. RSS kanal ehk konkreetne veebi leht mis sisaldab linke teistele veebilehtedele. nende linkide lugemiseks on spetsiaalne linkide tarkvara nt : uudiste saidid pakuvad uudistepealkirju sisaldav RSS kanaleid. 5. https ; luku sümbol <- turvaline veebi sait 6. digitaalsertifikaat on digitaalne informatsioon sertifikaadi salvestaja avaliku võtme ja kehtivus aja kohta. digitaalalgkiri on digitaalsertifikaadi üks vormidest selleks et anda digitaalalgkirja on vaja vastavat tarkvara ja ka riistvara. 7
Otsingute piiramine Enamasti on andmebaasides võimalik oma otsingut piirata: · Ilmumisaeg: saab ette anda, mis aastast alates või millisel ajavahemikul ilmunud dokumente otsite. · Täistekst: saate ette anda, et soovite ainult täistekstartikleid. · Ajakirja pealkiri: kui soovite teha otsingut ühe ajakirja piires. · Väljaande tüüp: artiklid, raamatud jne. Nähtav ja nähtamatu veeb Kättesaamatut veebi osa nimetatakse nähtamatuks veebiks ehk süvaveebiks (inglise k invisible web). Süvaveeb on kaitstud parooliga ja/või tulemüüriga ning pole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Süvaveebi hulka kuuluvad: · parooliga kaitstud materjalid · tulemüüriga kaitstud dokumendid ja interaktiivsed vahendid (nt sõnaraamatud, teatmeteosed) · intranettide materjalid · andmebaasid, kuhu pääseb dialoogiakna kaudu (nt mõned arhiivid, dokumentide
.................................................................................7 4.1.Installige brauseri kõige uuem versioon ja hoidke see ajakohasena.....................................7 4.2.Lülitage brauseri turbefunktsioonid sisse..............................................................................8 4.3.Standardse kasutajakonto kasutamine...................................................................................9 4.4.Näpunäiteid meili ja veebi turvaliseks kasutamiseks............................................................9 Kasutatud allikad:.....................................................................................................................10 2 1. Kuidas arvutit ohutult ja turvaliselt kasutada Räägitakse, et koheselt, kui luua ühendus internetiga, lubatakse ka enda arvutit kasutada, sama lugu on ka ühiselt kasutatavate failidega
Ajus toimub jätkuv ümberorganiseerimine. Kui mingit tegevust korrata tihti, siis tekivad sellega ajus seosed. Internetis kiiresti edasi liikudes ei jõua aju neid valmis luua. See paneb aju ootele, et seosed käivituksid. Klikkimine tegevusena on vastupandamatu. Tihti pole sellel mingit eesmärki. Klikkimisest on raske võõrduda, tahetakse jätkata. Internetis olles on keskendumisvõime nõrk. Pidevalt tehakse uusi klikke. Loetut ei mõisteta nagu raamatu lugemisel. Veebi lugejad veedavad internetis ühes kohas vähe aega. Paljude saitide eesmärgiks on tähelepanu hajutamine. Sellega kaasneb kosmopolitiseerumine. Rahvuslik identiteet kaob ja muututakse üksteise sarnasteks. Lugemine on vaimne pingutus. Vaja on püsivat tähelepanu. Loetu arusaamiseks on erinevad mentaalsed protsessid, mis annavad tekstile teise tähenduse. Muututakse kirjatöö ,,kaasautoriks". Süvalugemine on eelpool oleva ja loetava teksti mõistmine. Kunagi suudeti lugeda pikki
ÄRIPLAAN Koostaja: Virko Mägi E-06A Pärnu 2009 Ettevõtte nimi: E-Mobiil Äriidee: Mobiilsete seadmete hulgitellimine ja edasimüük. Äriidee E-Mobiil äriidee on mobiilsete seadmete (pihuarvutite, mobiiltelefonide) edasimüük, hiljem ka nende tootmine. Põhieesmärgiks on alguses nende edasi müümine. E-Mobiil peakontor asuks Pärnus. Esialgu tegeleme veebi-poe kaudu ning pärast juba avame esindus-kauplused, kus oleks kliendil võimalik ise tutvuda tootega ning arutada asja spetsialistidega. Pakume: *Taskuseadmete hulgitellimine ning edasimüümine *Taskuseadmete parandamine ning hooldus *Taskuseadmete tellimine vastavalt kliendi soovile Võrdlus konkureerivate teenustega Plussid - Eestis on taskuseadmete valik suhteliselt väike võrreldes välisriikidega.
Skanner on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse. neid saab kasutada kopeerimismasinatena, kui skaneerimistulemus otse printerisse saata juba kord trükitud teksti arvutisse võtmiseks, et mitte teksti uuesti sisse tippida, vaid kasutada tekstituvastusprogrammi, et selle kaudu kirjatükid jälle redigeeritavaks muuta. Videokaamera, mida kasutatakse perioodiliste või järjetikuliste piltide edastamiseks veebi. Veebikaamera tüüpiliselt hõivab pilti JPEG või MPEG failid ning laeb ülesse veebi serverisse Võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Arvuti visuaalne väljund. CRT (Cathode Ray Tube) elektronkiirekuvar LCD (Liquid Crystal Display) vedelkristallkuvar PDP (Plasma Display Panel) Plasmakuvar OLED (Organic LightEmitted Diode) Orgaanilised valgusdioodid.
Internet muutub maailmas üha igapäevasemaks kanaliks, peagi on ta sama levinud kui elekter. Internetis ei ole üldist hierarhiat, kus mõned arvutid oleksid tesitest tähtsamad sidekanalid ühendavad teenindavaid serverarvuteoid mitut teed kaudu, nii et kui mõni liin on ülekoormatud, saab andmepaketid saata vastuvõtjale mitut teed pidi. Tänasepäevases Interneti-maailmas on kõige mugavamalt kasututatav teenus World Wide Web (ülemaailmne võrk), ehk eesti keeles lihtsalt veeb. Veebi ülesehitusel kasutatkse HTML-keelt (HyperText Markup Language) ja selle moodsamaid laiendusi-täiustusi. Hüpertekst on süsteem, kus mitmed tekstidokumendid on viidetega seotud ehk lingitud. Hüperlinki tähistab arvutiekraanil eriliselt märgitud (tavaliselt teist värvi ja allajoonitud) tekst, millel hiireklõpsu tehes jõutakse mõne teise dokumendi juurde. Sageli on teksti asemel ekraanil näha nupud, ikoonid või muu graafika, millele klõpsamine saadab teid
info väljub . informatsiooni kuvar X 1/ MP3 player X X X X 2/ klaviatuur X 1/ modem X X X 1/ Veebi X 1/ kaamera 5. Mida saab ühendada arvuti USB porti? 1. Printer 2/ 2. Väliseid mäluseadmeid (kõvaketas, USB-mälupulk jne) 6. Salvesta tehtud töö klassi serverisse ,,maidla" oma kausta failinimega 1/ ,,rauakontroll "
RIIGIKOGU Parlament · Rahva poolt valitud esinduskogu · Erinevates riikides erinevad nimetused · Eduskund · Seim · Riigiduuma · Kongress · Liidupäev · Enamus riikidel tänapäeval kahekojalised, Skandinaavias ja Eestis ühekojaline Riigikogu Ülesanded: · Esindada poliitikas erinevaid vaateid · Koostada seaduseid · Valitsuse ametissepanek · Valitsuse kontrollimine · Riigieelarve vastuvõtmine · Parlamendi töö käib kahes istungjärgus (hooajas) · Jaanuarist jaanipäevani · Septembrist - jõuludeni · Praktiliste küsimuste puhul kutsutakse kokku erakorraline istungjärk Juhtimine · Riigikogu töö korraldamiseks valitakse juhatus · Aseesimees/naine Ene Ergma · I aseesimees/naine Laine Randjärv · II aseesimees Jüri Ratas Ülejäänud liikmed komisjonides · ALALISED · ERAKORRALISED 1) Euroopa Liidu asjad...
on olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++- is. Pythoni meetotid Turtle moodul vahendid võimaldavad teha joonistusi. Kui programmis on graafikakäske, tekitab süseem automaatselt graafikaakna. Kasutus alad · veebi, · serveritarkvara, · harvemini tööjaamade rakendustarkvara programmeerimiseks, · 3D tarkvara kujundite loomisel ja animatsioonide juhtimisel · ja ta on ka väga populaarne ülikoolides erinevate uurimustööprogrammide loomisel. Pilt Pilt Pilt Kokkuvõte Python on hea programmimiskeel algajatele kuna seda on lihtne kasutada. Tänan Kuulamast
teiste inimeste suhtes. Sa ei tohi kasutada teiste inimeste arvutiressursse ilma vastava loata. Sa ei tohi omastada teiste inimeste intellektuaalset vara. Sa pead mõtlema omakirjutatud programmi sotsiaalsetele tagajärgedele. Sa pead kasutama arvutit viisil, mis nätab austust ja lugupidamist SIDEPIDAMISVAHENDID Põhilised sidepidamis vahendid: Telefonid Arvuti Faks Raadiosaatja Telefonid Lauatelefon Mobiiltelefon Nutitelefon Arvutid Veebi ja video konverentsid Internet Suhtlusprogrammid e-malid Faks Faksiga saab saata ja vastuvõtta paberkandjal edastatavaid dokumente. Küsimused Nimeta sidepidamisvahendid Kuidas jaguneb arhivaalid? Mis asi on dokument?
Kiusamine koolis võib toimuda nii laste kui täiskasvanute vahel, lapse kiusajaks võib olla koolis töötav täiskasvanu ja vastupidi laps võib kiusata mõnda täiskasvanut. Seega on tähtis, et kool kaitseks kiusamise eest nii last kui täiskasvanut. Koolipersonali omavahelised suhted mõjutavad otseselt ka õpilaste vahelisi suhteid. Kas sul on vaja abi? Kui sind kiusatakse helista lasteabi telefonile 116 111 Teine moodus on rääkida veebi konstaabliga Head leheküljed kust õppida kuidas olla netis turvaline ja hoiduda kiusamisest Nestixi interneti mäng Videod mis aitavd sind internetis ja kuidas hoiduda kiusamisest Politsei soovitused küber kiusamise ära hoidmiseks Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni
.6 6.1. Automaatse värskendamise sisselülitamiseks..................................................................6 7. Installige oma brauseri kõige uuem versioon ja hoidke ajakohasena....................................7 8. Lülitage brauseri turbefunktsioonid sisse..........................................................................7 9. Kasutage standardset kasutajakontot................................................................................8 10. Näpunäiteid meili ja veebi turvaliseks kasutamiseks.........................................................8 11. Kes on arvutihäkker?....................................................................................................9 12. Kasutatud kirjandus...................................................................................................10 2 1. Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine
.6 6.1. Automaatse värskendamise sisselülitamiseks..................................................................6 7. Installige oma brauseri kõige uuem versioon ja hoidke ajakohasena....................................7 8. Lülitage brauseri turbefunktsioonid sisse..........................................................................7 9. Kasutage standardset kasutajakontot................................................................................8 10. Näpunäiteid meili ja veebi turvaliseks kasutamiseks.........................................................8 11. Kes on arvutihäkker?....................................................................................................9 12. Kasutatud kirjandus...................................................................................................10 2 1. Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine
Väikesed ja keskmised rakendused. Suured rakendused Essee keskendub tänapäevaste Smart Client ja Rich Client rakenduste erinevustele ja sarnasustele ning väikeste, keskmiste ja suurte rakenduste võrdlusele. Essee eesmärk on tuua välja rakendustüüpide erinevused, kasutades selleks erinevaid materjale internetist. Smart Client tüüpi rakendus kasutab internetiühendust, mis loob võimaluse kasutaja lokaalsetel rakendustel arvutis suhelda serveripõhiste rakendustega üle veebi. See on kui sild veebirakenduste ja töölauarakenduste vahel. Smart Client rakenduste plussideks on veel töövõime ilma internetiühenduseta, nad toetavad mitmeid platvorme ning keeli ja võivad töötada pea kõigis seadmetel, millel on internetiühendus. Rich Client rakendused omavad neid samu positiivseid külgi, kuid võrreldes Smart Client rakenduste on neil mitmeid puudusi. Neil on küll saranaselt
ese töötab. Ei ole ju kasu ilusast lambist, kui see ei anna piisavalt valgust. Järelikult, lisaks toote välimusele, peaks disainer rõhku panema ka selle kasulikkusele ja funktsioonile. Eestis jagatakse igal aastal välja disainiauhindu. Tuntumad neist on Bruno, mida antakse parimale tootedisainile ja disainiprojektile, SÄSI'ga tunnustatakse parimaid noordisainereid, ADC*E kuulub juba arvutitemaailma seda jagatakse parimate veebi- ja graafilise disainilahenduse eest. Kõik need antakse välja Eesti Disainiauhindade poolt. Palju on ka veel konkursse, millest osa võtta: 25 kaunimat Eesti raamatut, Eesti Reklaamikonkurss Kuldmuna, Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia, iF awards, Tallinna Rakenduskunsti Triennaal, Väike Asi, Worldwide logo design annual. Paljud noored moe- ja disainihuvilised lendavad mitmeteks aastateks välismaistesse
1991. Sobivaim pigem 2. Mis aastal loodi antud tarkvara? Kes on väikefirma juhile ja kasutajad? raamatupidajale. 3. Kas tarkvara toodeti Eestis? Kui ei, siis mis riigis? Eestis 4. Kas tarkvara arendatakse Eestis? Jah 5. Programmi suurus - väike, keskmine, suur Väike 6. Kas tarkvara on veebi- või arvutipõhine? Arvutipõhise 7. Kas sobib raamatupidamisteeust osutavale firmale? Kas saab töötada Jah sobib. Onlive pole võimalik, online-raamatupidamisega? Kaug- sest tegu arvutipõhisega. kasutus? Mida pakutakse veel Kaugkasutus pole raamatupidamisteenust osutavale firmale? võimalik(varukoopiad). 8. Kas saab teha, saata ja vastuvõtta e- arveid? Ei saa. 9
jututuppa. Seal on palju erinevaid inimesi, kellega kohtuda. Siiski ei saa olla kindel, kas inimene kellega me interneti teel suhtleme on ka tegelikult see, kes ta internetis on või hoopis keegi pahatahtlik. Vaatamata sellele ei ole internetimaailmas kõik siiski nii roosiline. Iga päev on juhtumeid, kui häkkerid tungivad sisse inimeste pangakontodesse ja varastavad sealt raha. Ka sõdade pidamises on uued võimalused: kübersõjad. Tungitakse sisse riiklikesse veebi- lehtedesse ja muudetakse sealt tulevat infot. Näiteks Venemaa tungib Eestisse ning tele- ja raadiomastid on hävitatud, internet on ainuke võimalus info saamiseks ja kui igal pool on kirjas, et Eestis on võim vahetunud ning kuskilt ei kuule ka vastupidist, siis inimesed usuvadki seda. Mitmeid kübersõja juhtumeid oli mullu aprillirahutuste ajal, kui paljud veebilehed olid ära häkitud, näiteks Hansapanga koduleht oli maas. Eesti peaks panustama
teha head paremaks. Selline mõtlemisviis ei kehti ainult muusikas vaid ka paljudes muudes asjades nagu: kirjandus, programmeerimine, lennundus, laevandus ja nii võib neid loetlema jäädagi. Kuid siiski nende inimeste mõtted, kes arvavad, et muusika uuendamine on selle rikkumine, kas nende mõtted on valed. Muusika uuendamine ei tähenda, nagu uue kodumasina või arvutiga, et vana võetakse ära, sul on ikka seda võimalus nautida algses kujus, kas siis plaadilt või erinevatelt veebi saitidelt. Seda muidugi juhul kui see ikkagi meeldima ei hakka. Juba praegu, see ei ole ainult mõte vaid on hakatud tegema erinevaid remixe klassikalistest muusikapaladest. Olin sunnitud kuulama vähemalt 5 või 6, et teada millest ma ikka räägin, kas ma siis pooldan seda või ei. Ma pean tunnistama, et see oli vägagi huvitav kuulata Beethoveni klassikalisi palasid väikese bassiga tagaplaanil. Kohati olin üllatunud missuguste imeliste lahendustega tänapäeval välja on tuldud.
jututuppa. Seal on palju erinevaid inimesi, kellega kohtuda. Siiski ei saa olla kindel, kas inimene kellega me interneti teel suhtleme on ka tegelikult see, kes ta internetis on või hoopis keegi pahatahtlik. Vaatamata sellele ei ole internetimaailmas kõik siiski nii roosiline. Iga päev on juhtumeid, kui häkkerid tungivad sisse inimeste pangakontodesse ja varastavad sealt raha. Ka sõdade pidamises on uued võimalused: kübersõjad. Tungitakse sisse riiklikesse veebi- lehtedesse ja muudetakse sealt tulevat infot. Näiteks Venemaa tungib Eestisse ning tele- ja raadiomastid on hävitatud, internet on ainuke võimalus info saamiseks ja kui igal pool on kirjas, et Eestis on võim vahetunud ning kuskilt ei kuule ka vastupidist, siis inimesed usuvadki seda. Mitmeid kübersõja juhtumeid oli mullu aprillirahutuste ajal, kui paljud veebilehed olid ära häkitud, näiteks Hansapanga koduleht oli maas. Eesti peaks panustama
Arvutused risttabelis toimuvad automaatselt. 14.okt Eesti Panga kurss 1 EURO 15,65 kr 1 USD 11,48 kr 1 GBP 19,70 kr EURO USD GBP EEK EURO 1,0000 1,3635 0,7942 15,6466 USD 0,7334 1,0000 0,5825 11,4753 GBP 1,2591 1,7167 1,0000 19,7000 EEK 0,0639 0,0871 0,0508 1,0000 Koostatud dokument üleslaadida veebi ja saata see veebiaadress õppejõu e-posti aadressile [email protected], märkides saadetises oma nime ja rühma. Kirjale lisada manusena ka koostatud fail.
Kirjuta algvariant ( mustand ) Viimistle teksti Vormista korrektselt PLANEERI OMA TÖÖD TÄHTAEG! TEEMA VALIK Teema annab õpetaja Vaba valik Teema olgu konkreetne Väldi teemast möödakirjutamist REFERAAT PEAB VASTAMA TEEMALE! KUST SAAB MATERJALI Liigikataloog (aimekirjandus) Artiklite kartoteek Elektronkataloog ( ESTER) Elektrooniline aineregister (Eesti Loodus) Internet Veebi indeksid (NETI; YAHOO!) Otsingumootorid (ALTA VISTA; GOOGLE) KÜSI ABI RAAMATUKOGUST! MILLEST ALUSTADA Töötle läbi vajalik kirjandus Koosta esialgne sisukord Mõtle läbi teksti alajaotused KIRJUTA MUSTAND REFERAAT PEAB OLEMA LOOGILINE JA TERVIKLIK! REFERAADI PÕHIOSAD Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö põhiosa Kokkuvõte Kasutatud kirjandus
Alati ei ole vajalik hakata leiutama jalgratast uuesti. Üheks näiteks võiks siinkohal tuua login mudeli. Login mudel jääb login mudeliks ning siin jääb innovatsioonile vähe ruumi. UI mustrid peaksid läbi sujuva kogemuse kasutajaid suunama, mistõttu on veel palju, millega disainerid peavad vaeva nägema, et saavutada täiuslik kasutajakogemus. Kasutajakogemused ongi määravaks, kuhu poole edasi minna, seda enam, et praegusel ajal kasutatakse veebi palju ka läbi nutiseadmete. Järgnevalt toon ma välja oma uurimuse tänapäeva veebilehtede trendidest. Toon välja mõned huvitavamad veebilehed, kus uusi ja trendikaid mustreid on kasutatud ja lisan juurde enda poolsed kommentaarid. Ikka veel käib eksperimenteerimine navigatsiooni ja menüüdega ning ikka veel püüavad disainerid saada seda võimalikult hästi ja kasulikult tööle. Üheks selliseks näiteks on
BernersLee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim BernersLee oma hüpertekstikeele ( HTML i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW ) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija ( brauseri ) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. . aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. 2012
annaabi.ee 
