"veeauke" - 1 õppematerjal

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Isendeid pole leitud Iirimaalt, harvad on leiud Skandinaavia maadest. Levila ei ulatu kuigi kaugele itta, ulatudes Jekaterinburgi oblasti lõunaosani. Ta on levinud Kaukaasias ja Krimmis. Eestis elab peamiselt mandriosas, eriti Kagu-Eestis. Harivesilik ei ole arvukas. Teda on 4­6 korda vähem kui tähnikvesilikku. Harivesiliku jaoks on nähtavasti parimad elutingimused metsastepis, kus teda on ainult 2­3 korda vähem kui tähnikvesilikku. Ta eelistab metsajärvi, soote, tiike, veeauke, soid, rabasid ja kraave. Teda võib kohata ka laiade jõeorgudega kultuurmaastikul. Kui ta veest lahkub, peitub ta mahalangenud puude all, aukudes, urgudes, isegi pehkinud kändudes. Vees on ta aktiivne ööpäev läbi, kuival ainult öösiti. Veekogudes viibib ta kevade ja suve alguses, aga alates juuni keskpaigast siirdub kuivale. Harivesilikud on Eestis looduskaitse all. 64 Putukad 1. Sääselised (Nematocera)