Is Ia Is algus 0.01 1 0.01 2.95 Is samm 0.05 2 0.06 2.94 3 0.11 2.96 4 0.16 2.97 5 0.21 3 6 0.26 3.01 7 0.31 3.04 8 0.36 3.02 9 0.41 3.01 10 0.46 2.95 11 0.51 2.92 12 0.56 2.95 13 0.61 2.96 14 0.66 2.96 15 0.71 2.94 16 0.76 2.93 17 0.81 2.92 18 0.86 2.91 19 0.91 2.9 20 0.96 2.89 ...
j lv (mm) lp (mm) 7 17.30 21.49 6 17.35 21.40 5 17.45 21.30 4 17.51 21.21 3 17.69 21.13 lambda tõus (k) 3.53937499999999E-007 R 5.44519231E-01 (10-ne astmena) tхus = 3.53937500E-07 (10-ne astmena) vabaliige = 1.94554750E-06 Uc(R 0.0257222713 rj (m) (rj)^2 l p lv 0.002095 0.000004389 ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 14 OT NEWTONI RÕNGAD Töö eesmärk: Töövahendid: Tasakumera läätse kõverusraadiuse Mõõtemikroskoop, suure kõverusraadiusega määramine. tasakumer lääts, monokromaatiline valgusallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Klassikaliseks näiteks koherentsete valguslainete ja nende abil püsiva interferentsipildi tekitamise kohta on nn Newtoni rõngad. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Mida suurema kõverusraadiusega lääts, seda ulatuslikum on see üliõhuke kiht. Juhtides läät...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 9 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni Magnetron, milliampermeeter, amper- ja abil. voltmeetriga varustatud toiteallikad. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e m , s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas, saab määrata erilaengu. Üheks erilaengu määramise meetodiks...
annaabi.ee 
