2 5 6 1 Joonis 10.4 Kaitseklapp Madalrõhu ja väikese aurutootlikkusega kateldes kasutatakse otse -toimelisi vedrutüüpi kaitseklappe Kahe kaitseklapi puhul võivad need olla monteeritud ühele klapikerele nagu joonisel Sulgur 1 on spindli 5 kaudu ülemise vedrutaldriku 4 ja alumise vedrutaldriku vahel oleva vedru 3 abil tihedalt surutud klapi keresse pressitud klapipesale, mille tihenduspind on sulguriga kokku soveldatud. Klapi kerele tikkpoltidel monteeritud klapi kaane ülaosas on keermestatud ava, millesse keeratud reguleerimispoldi 6 abil reguleeritakse vedru pinget klapi avanemiseks ettenähtud katlarõhul. Klapi ristlõige ja sulguri tõusu kõrgus valitakse arvestusega, et avatud kaitseklapp tagaks töötavate põletitega katlas rõhu mitte üle
Need on paigutatud katelde peale ja avanevad rõhul 8bar. Aur käib läbi klapi 90° nurga all. Klapist väljuv aur läheb jämedama läbimõõduga torusse, et ei tekiks suurt rõhu tagasilööki. Klapi kerest lastakse regulaarselt välja vee jäägid, mis jäävad sinna pärast klapi sulgumist. Klapi kere sees on pikk varras, mille ühes otsas on klapitaldrik, mis istub sadulale. Varda keskosale on pandud vedru, mille pingsust reguleeritakse ülevalt, ülemise vedrutaldriku allasurumisega reguleerpoldi abil. Poldi asend fikseeritakse mutriga. Klappi on võimalik avada ka käsitsi üleval oleva hoova abil. Veeseisunäitajaid on kahte tüüpi: nivooklaasid ja elektroodnivoo andurid. Nivooklaasid on katla ülemises osas (2tk), mõlemas otsas kraanid, mis tuleb enne mõõtmist avada. Enne seda aga tuleb teostada klaaside läbipuhe. Trossülekandega on viidud teisele poole katelt nivooklaaside kraanide avariisulgemise käepide.