Füüsika põhivara I
Mõõteriista ebatäpsused. Näiteks on mõõtjoonlauale jaotised peale kantud ebatäpselt
või kaaluviht ettenähtust veidi raskem.
Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused. Näiteks saavad käsitsi aega mõõtvad
finišikohtunikud veidi erinevaid tulemusi, kuna nende reageerimiskiirus on erinev.
Osutiga mõõteriistalt näidu lugemisel tekkiv subjektiivne viga võib olla tingitud aga
valest vaatenurgast.
Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused. Näiteks üleskeeratava vedrukella
käiku mõjutab temperatuur ja vedrukaalu näit sõltub Maa külgetõmbe jõust, mis eri
paikades veidi erinev on.
Mõõtmise aluseks oleva teooria ebatäpsused. Näiteks traati läbiva voolutugevuse
mõõtmise aluseks võetav Ohmi seadus (I = U/R) ei pruugi olukorras, kus traat voolu
toimel kuumeneb, täpselt kehtida.
Kasutatavate konstantide ebatäpsused. Näiteks arvutustes kasutatav arv π või vaba
langemise kiirendus pole täpsed.