Elemendi ja ühendite kasutamine · Vesiniku põlemisel tekkivat kõrge temperatuuriga leeki kasutatakse metallide lõikamisel, keevitamisel, sulatamisel. · Vesinikuga redutseeritakse metallimaaki, saamaks metalle. · Vesiniku kui kõige kergema gaasiga täidetakse õhupalle. · Samuti täidetakse vesinikuga stratostaate, millega uuritakse atmosfääri. · Vesinikuga muudetakse vedelad rasvad ja taimeõlid tahketeks. Sel põhimõttel toodetakse vedelrasvadest tahkeid rasvu (margariin). · Vesinik on tähtis tooraine keemiatööstuses vedelkütuste, määrdeõlide, mineraalväetise, hapete jpt ainete tootmisel. · Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel. · Vesinikuühendid on tahke raketikütuse põhikomponendid ja ka vedelkütuseraketi kütus on kas petrooleum või vedel vesinik
kristallhüdraatidena. Nikli keemistemperatuur on 2732.0 °C. Nikli sulamistemperatuur on 1453.0 °C. Tootmine ja kasutamine Rõhuv enamus Ni-toodangust kasutatakse ära nii raua-kui värvilismetallide sulamite koostises. Rakendatakse ka teiste metallide elektrolüütilist nikliga katmist (nikeldamist) kaitseks korrosniooni vastu. Mõni protsent Ni-toodangust kasutatakse katalüsaatorite saamiseks, mida rakendatatakse sünteesikeemias ja toiduainetööstuses (margariini tootmisel vedelrasvadest nende katalüütilisel hüdrogeenimisel). Põhilised niklitootjad maailmas on Venemaa (25%), Kanada 18%), Uus-Kaledoonia (12%) ja Austraalia (10%). Biotoime Nikkel on vajalik mikroelement nii taim-kui loomorganismides. Kuigi nikli rolli ja metabolismi eluslooduses on viimastel aastakümnetel palju uuritud, on vastavad andmed ebatäpsed ja vastolulised( nt inimorganismi summaarset niklisisaldust hinnatakse eri allikastes vahemikku 1-14 mg)
annaabi.ee 
