Olukord muutub, kui panna vedelkristalli mõlemale poole elektroodid ja lasta sealt läbi pinge. Vedelkristalli molekulid joonduvad sellisel juhul elektrivälja järgi olenemata suunast. Seega pingega saab juhtida seda, kas vedelkristalli läbiv pinge säilitab esialgse polarisatsiooni või muudab seda 90 kraadi. Kuivõrd vedelkristall valgust ei kiirga, on vaja valgusallikat, millest lähtuvat valgust on võimalik lasta läbi vedekristalli või mitte. Valguse saamiseks kasut 3 erinevat võimalust: 1. Kasutades peeglit, mis peegeldab vaataja pool olevat valgust tagasi läbi LCD-elementide. 2. Kasut ekraanitagust aktiivset valgusallikat (fluorestseeriv allikas või LED-kuvarite puhul valgusdioodid) 3. Kombineeritud meetod, kus osa saadakse peegeldumise ja osa tuleb tagumisest valgusallikast 20.2. LED LED-kuvarite puhul on valgusallikat vaja vähem jahutada, sest LED-id tarbivad vähem voolu -> seega saab
nihke võrra edasi või tagasi. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kuvaris kasutatavad vedelkristallid juhivad läbipaistvat valgust. Kahe klaasplaadi vahel on vedelkristall ja mõlemal plaadil on sooned. Soonte suunad on plaatidel risti ja klaasplaatide vahel tekivad keerunud ahelad. Valguse läbimisel muutub esialgu polarisatsioon 90 kraadi. Kui mõlemale poole panna elektroodid ja lasta läbi pinge, siis vedekristalli molekulid joonduvad elektrivälja järgi olenemata soonte suunast. Valgus läbib vedekristall ja jätab esialgse polarisatsiooni. Seega saab pingega juhtida polarisatsiooni. Moodustades kolmekihilise elemendi, millel on valgusallika poolel filter, mis läbib 0 kraadi polarisatsiooniga valgust, järgneb vedekristall ja vaataja poolel filter mis laseb samuti läbi ainult 0 kraadi pol valgust. Juhtides pinge läbi vedelkristalli, siis valgus seda elementi enam ei läbi. Kuna vedelkristall
annaabi.ee 
