Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 Voltmeeter V7-40/4 Voltmeeter V7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V Generaatori sumbuvus 10 dB. U1 = 3.008 V(V7-40/4) U2 = 3.00 V(V7-37) Arvutan voltmeetrite vearajad ±U1 ja ±U2 I I # / I-I . FG I ¡ I I I % # / - . F / % I I $ / I-I . FG I ¡ I I I $ / - . F / %
................ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) 1. Voltmeetrite vearajad B7-37 20 ±1 = ± 1,5 + 0,2 - 1 = ±2,55% 3,21 ±1 = ±0,082 B7-40 20 ±2 = ± 1 + 0,1 - 1 = ±1,52% 3,219 ±2 = ±0,049 1 = 3,21 ± 0,08 2 = 3,219 ± 0,049 Tulemused langevad kokku mõõtemääramatusega. Nelinurksignaal 1 = 4,03 - signaali mooduli keskväärtus korda konstant k ( ) 2 = 3,639 - signaali efektiivväärtus ( ) 2 =
Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 2 Voltmeeter B7-40/4 1 Voltmeeter B7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V Generaatori sumbuvus 10 dB. U1 = 3.00 V U2 = 3.007 V Arvutan voltmeetrite vearajad ±U1 ja ±U2 a=1,5; b= 0,2 Xpiirkond = 20V a=0,6; b= 0,1 Xpiirkond = 20V Mõõtetulemused on: U1 = (3.00 U2 = (3.007 V Tulemused langevad kokku mõõtetäpsuse piiridega b) Nelinurksignaal Sagedus 2 kHz, pinge 3 V. Generaatori sumbuvus 10 dB. U1=4,16 V - Um U2=3,764 V - Ue Voltmeetri näitude vahel seos U1=U2*k=3,764 * 1,1102=4,18V Siit on näha, et tõepoolest B7-37 näitab amplituudi ja B7-40 efektiivväärtust. 2. Vahelduvpinge jälgimine
1. Voltmeetrite vearajad B7-37 20 U1 1,5 0,2 1 2,55% 3,21 U1 0,082V B7-40 20 U 2 1 0,1 1 1,52% 3,219 U 2 0,049V U1 3,21 0,08V U 2 3,219 0,049V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatusega. Nelinurksignaal U1 4,03V -signaali mooduli keskväärtus Um U 2 3,639V -signaali efektiivväärtus Ue Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2=Um*/Um*2*2=/ (2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,639 =4,04 V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2= Um*/Um*2*2= ...
Z = (U Ulang) / I =2602Ohm =2.6 kOhm Z veaarvutus. U = ± [1,5 + 0,2*(Ump/U - 1)] % = ± 0.105 0,11 V Ulang = ± [1,0 + 0,2*(Ump/Ulang - 1)] % = ±4,0 mV I = ± [1,0 + 0,1*(Imp/I - 1)] % = ± 0,011 mA (Imp=0.002) Z = ± = ± 100 Z = 2602 ± 100 4. Pinge ja voolu signaalide jälgimine ja nendevahelise faasi mõõtmine Faseomeetrilt U ja I vahelise faasinihke: = 283,39° U = 2,98 V I = 1,1027 mA mõõtmine ostsillograafiga 76.61 ° =360°-76.61 °=283,39° Faseomeetri näidu vearajad, koormuse aktiiv- ja reaktiivtakistus, koorumusel eralduv võimsus: f = 2000 Hz = ± (0,5 + 10-7*f)° = ± 0,5002°= ± 0,50° = (283,39 ± 0,50)° r = |Z * cos| = 2602 * cos(283,39)| = 0,614 k x = |Z * sin| = |2602 * sin(283,39)| = 2,529 k P = U*I = 3,29 mW
64. Mõõtevahendi täpsus Mõõtevahendi täpsus on mõõtevahendi võime anda mõõtesuuruse väärtusele lähedasi väljundsuuruse väärtusi. Täpsus iseloomustab mõõdise ja mõõtesuuruse väärtuse kokkulangevust ning hinnatakse vearajade abil. Ka kasutatakse mõõtevahendi täpsuse hindamiseks täpsusklassi, milles number tavaliselt tähendab nimetatud mõõtevahendi taandatud suhtlaiendmääramatuse väärtust protsentides. 65. Mõõtevahendi vearajad Vearajad on mõõtevahendi väljundseadise esitavate näitude positiivsete ja negatiivsete mõõthälvete suurimad võimalikud väärtused mõõtmisel. Mõõtevahend valmistjafirma annab vearajad lähtudes mõõtevahendi normaal- ja kasutamistingimustest ning rahvusvahelistest normdokumentidest. Kui ei ole mingit erilist kooskõlastust, siis vearajad hõlmavad ka kindlaksmääratud hinnangulisi süstemaatilisi mõõthälbeid ja lisaks hälbeid, mis on tingitud mõõtevahendite tehnilistest
annaabi.ee 
