Julius Kuperjanov
mõisa viiva puiestee kraavist tulevahetuses vaenlasega. Kuna II roodu tuli oli õige
tõhus, pidid nad põgenema üle maantee vastaspoolsetesse kraavidesse, vaenlase tule
alla.
Järgmisel päeval pidi toimuma Valga vallutamine, kuid Kuperjanov ei kannatanud nii
kaua oodata, mistõttu ta alustaski ilma soomusrongide abita pealetungi Paju mõisale.
Ettevõtmine oli aga viga, sest vaenlane oli tunduvalt tugevam. Lisaks sellele, et ei
suudetud mõisa vallutada, sai Kuperjanov raskelt vigastada veanlase kuuli poolt, mis
läbis ta rindkere. Väga halbade transporditingimuste tõttu jõudis Kuperjanov Tartusse
alles ööpäev hiljem ja paraku siis enam teda päästa ei õnnestunud . Juljus Kuperjanov
suri 2.veebruaril 1919 25-aastasena.
Enne lõplikku hinge heitmist jõudis aga Kuperjanovi naine talle teatada, et Valga on
tema meeste poolt vallutatud. Nii sai tubli võitleja raulikult surra, teades, et tema
partisanid on teinud tublit tööd ja tema soov täidetud