Elektrostaatiliste mõõteriistade põhipuudused on: • madal tundlikkus ja täpsus, • skaala mittelineaarsus, • tundlikkus väliste elektriväljade ja õhuniiskuse suhtes. Induktsioonmõõteriistad. Sellistes mõõteriistades toimub liikuva osa pöördumine mitme vahelduvmagnetvoo vastastikuse tulemusena vooludega, mis indutseeritakse nende magnetvoolude poolt süsteemi liikuvas osas. Induktsioonmõõteriistu kasutatakse vaid vahelduvvooluahelates ampermeetritena, voltmeetritena, vattmeetritena, faasimeetritena, enimalt elektrienergia mõõtjatena (arvestitena). Mõõtemehhanism koosneb kahest liikumatust mähisega magnetjuhist, teljele kinnitatud alumiiniumkettast ja pidurdusmagnetist. Induktsioonmõõteriistade põhieelised on: • suur pöördemoment, • suur koormatavus, • välismagnetväljade väike mõju. Induktsioonmõõteriistade põhipuudused on: • kasutatavus vaid vahelduvvooluahelates, • väike täpsus, • suur omatarve,
väärtuste impulsside arvuks muundamise süsteem ning sisend-väljundliides mõõtetulemuste ja kalibreerimisandmete edastamiseks mõõtekontrollerisse või eemal asuvasse arvutisse. 32. Elektrienergia mõõtmise võimalused ja seadmed Mõõteseadet, mis salvestab energiakulu vatt- või kilovatt-tundides (d zaulides), nimetatakse energiaarvestiks. Alalisvooluringides kasutatakse energiamõõtmiseks elektrodünaamilisi mõõteseadmeid, mis töötavad integreerivate vattmeetritena (joonis 2.100). Selline energiaarvesti koosneb väiksest alalisvoolumootorist, mille staatori ja rootori mähised on metalsete südamiketa. Magnetväli tekib tarbitava voolu It toimel paigalseisvas ergutusmähises EM. Rootori mähistega on jadamisi ühendatud eeltakisti Re ja kompenseeriv mähis KM. Seda ahelat toidetakse pingega U. Et südamikud puuduvad, on rootorit läbiv magnetvoog võrdeline vooluga It.
annaabi.ee 
