Joonis 1.7. Vattmeetri lülitusskeemid: a) vahetu lülitamine, b) lülitamine eeltakistiga Elektro- ja ferrodünaamilise vattmeetri mõõtesüsteem koosneb voolu- ja pingemähisest. Voolumähis klemmidega I* – I lülitatakse vooluringi jadamisi, pingemähis U* – U aga rööbiti (joon. 1.7. a) Tärnikesega tähistatud klemmid on mähiste algused. Osuti pärisuunalise pöördemomendi tekitamiseks ühendatakse need nii, nagu on kujutatud skeemidel. Laboratoorsetel vattmeetritel võib tähiste „I“ ja „U“ asemel olla märgitud klemmide juurde vastavate mähiste mõõtepiirkonnad. 11 Vattmeetri mõõtepiirkonna valikul tuleb jälgida, et pingemähise mõõtepiirkond vastaks võrgupingele, voolumähise mõõtepiirkond aga tarbija nimivoolule. Laboratoorse vattmeetri konstant (vatti jaotise kohta) arvutatakse valemiga: U mp I mp
mõõtmisviga nii suur. Kui mõõtetulemus on suur, siis mõõteviga moodustab sellest palju väiksema osa võrreldes sellega kui mõõtetulemus oleks väike, st. skaala esimeses otsas. 26. Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi? Vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse on vaja nelja klemmi. Vattmeetri liikumatu mähis on voolumähiseks ja lülitatakse ahelasse jadamisi tarbijaga, liikuv pingemähis lülitatakse ahelasse aga rööbiti. Õigeks ühendamiseks on vattmeetritel üks voolu- ja üks pingemähise klemm märgitud tärniga. Need on generaatoriklemmid, mille puhul tuleb jälgida, et need jääksid toiteallika poole. 27. Miks dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest? Dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest - dioodi takistus voolule päripinge korral on väike, vastupinge korral aga suur. 28. Kuidas käitub diood, mis on lülitatud vahelduvpingele?
Fototransistorilt saadud signaali võimendatakse ja formeeritakse standardseks digitaalseks impulsiks. Sisuliselt on tegemist analoogsignaali muundamisega digitaalseks. Ketta pöörete arvule ajaühikus vastav impulsside arv sisestatakse mikrokontrollerisse, salvestatakse selle mällu, esitatakse energiakulule vastav informatsioon indikaatoril ning vajaduse korral saadetakse sideliini kaudu arvutisse. VaadelTäielikult digitaalsete energiaarvestite tööpõhimõte on sama mis diskreetivatel vattmeetritel (vt lk 208). Erinevus on vaid mõõdetud võimsuse hetkväärtuste töötlemise algoritmis, mis peab arvestama ajavahemikku, mille jooksul toimub mõõtetulemuste kogumine. Et nendes mõõturites puuduvad liikuvad osad, siis mõningatel juhtudel nimetatakse neid ka staatilisteks arvestiteks. Ühe digitaalse energiaarvesti näitena võib esitada Eesti Põllumajandusülikooli põllumajandusenergeetika instituudis välja töötatud teisaldatavat mikrokontrollerit
annaabi.ee 
