Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool või kollaka tooniga läbipaistmatu pilvekihina; annavad sademeid lausvihmana, molekulaarnehajumine. lauslumena, jäävihmana lauslörtsina. Rünkpilved ilusa ilma pilved, areng algab Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub vatitoppi meenutava väikese pilvekese tekkest See pilveke kasvab nii horisontaal- violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne kui ka vertikaalsuunas. Rünksajupilved on võimsad, tugevasti vertikaalsuunas hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. arenenud pilved. Sageli lillaka või roosa varjundiga annavad väga tugevaid
3.Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli või kollaka tooniga läbipaistmatu pilvekihina. Nad annavad sademeid lausvihmana, lauslumena, jäävihmana lauslörtsina. Vihmapilvede alla tekivad nn rebenenud vihmapilved Fractonimbus , mis ise sademeid ei anna, kuid võivad kaasneda kõigi sademeid andvate pilvedega. Vertikaalarenguga pilved e konvektsioonipilved jaotatakse 2 põhiliiki: 1.Rünkpilved(Cumulus) rünkpilved on ilusa ilma pilved. Rünkpilve areng algab vatitoppi meenutava väikese pilvekese tekkest (Cumulus fractus). See pilveke kasvab nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Kui pilve alus on pikem kui kõrgus, on tegemist Cumulus humilisega. Kui pilv edasi areneb, võrdub varsti tema pikkus pikkusega ja nüüd on tegemist keskmiselt arenenud rünkpilvega, mida nim Cumulus mediocris. 2.Rünksajupilved(Cumulonimbus) on võimsad, tugevasti vertikaalsuunas arenenud pilved
annaabi.ee 
