sõnad astuvad esimesi samme lehekülgede valges pimeduses kus pole varje ruumi ega kaugust kuni midagi päris uut sünnib koordinaadid virmalised mõni öö ja langevad tähed hõbedast vasarat löögid läbi sügava une........ Mitu suve ja kevadet Ränduri laul, nutt kõnnumaal mõlemad teevad haiget. Kauge tuli, laskuv täht tasapisi kahanemas. Virge haigete silmade, mitte nääriöö pärast. Keegi ei räägi mu kodumurdes koduigatsus. Jalad külmad vatiteki all härmatis on raske. Vastpestud pea kerge küll juuksed tunduvad hõredad. aitäh lambile tema pole võõrale pahane. Üksik paat öö otsa oleme teineteisele toeks. Proosa ,,Jää ja kanarbik" ,,Kust tuli öö" ,, Jää ja Titanic" (1995) Tänan kuulamast Kasutatud materjalid http://www.estonica.org/et/Kultuur/Kirjandus/Kuuek%C3%BCmnendad/Jaan_Ka max http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski
Mis algab suure nutuga, See lõpeb suure muinasjutuga. 5 Mis algab suure jooksuga, See lõpeb suure krooksuga. Mis algab päevakoiguga, See lõpeb magustoiduga. Mis algab suure lumega, See lõpeb suure unega. Suve soe silmadesse Külm nüüd kõnib kuuski mööda, Vilu võserikku mööda, Hall käib haavikualutsi. Taevas see on tuhakarva, Pilved pajapõhja karva, Süda jääb sügises üksinda. Suve sõrmed sambla alla, Varbad vatiteki alla; Suve soe jääb silmadesse, Kuum aga kinda kirjadesse, Päike põsile punama. 6 Enim meeldinud luuletus Kaks otsa Kes see pani kaks vest peni Üheketi otsa Köitis penid ühte seni Kuni üks saan otsa Kes see kahed pastlad pani Talveks kapi otsa Nemad jäävad sinna seni Knui talv saab otsa Keegi oli veel kes oli Joonele kaks otsa Nemadjäävad ühte seni Kuni kõik saab otsa