ühenduspunktil on ühisjuhtme potensiaal. Koormust läbivad transistoride emittervoolud on seljuhul täpselt võrdsed ja vastassuunalised. Tegelikult erinevad väljundastme õlgade parameetrid kuigivõrd teineteisest, mille tagajärjel kõlareid läbib teatav alalisvool, ka sisendsignaali puudumisel. See vool nihutab kõlari võnkepooli püsivalt keskasendist kõrvale. Punkti m potensiaali nullistamiseks rakendatakse sellest punktis alalispinge vastusidet võimsusvõimendi sisendastmesse. Sellele vaatamat tekib astme väljundis tugev alalisvoolu impulss võimendi sisselülitamisel. Samuti püsib alalisvool ühe õla transistori rikke tõttu. Et need voolud ei vigastaks kõlarit varustatakse võimendi sageli kaitselülitusega. Väljundastme ebasümmeetria puhul katkestab kaitselülitus kõlari toite vooluringi. Võimsusvõimendi toide Skeemil B oleva vastastakt lülituse puhul on vaja kahte võrdset kuid vastandpolaarsusega toiteallika pinget
Võimendi resulteeruv sisendtakistus on takistuste Rs ja Rvs/(1+Ku) rööpühenduse takistus. Joonis 6.16. Rööpvastuside põhiskeemid [3]. Võimendi väljundtakistus Rv = Uv0 / I vk, kus Uv0 on võimendi nn vallaspinge (tühijooksupinge, kus koormustakistus Rk = ¥) ja Ivk on koormusvool väljundi lühise korral (Rk = 0). Kui võimendiga ühendada vastusideahel (6.15 a), siis Uv0 väheneb F korda, kuid Ivk ei muutu, sest lühisereziimis väljundpinge Uv = 0 ja vastusidet ei teki. Järelikult pingevastuside toimel väljundtakistus väheneb samuti F korda: Ru vs = Rv / (1+BKu). Vooluvastuside avaldab väljundtakistusele vastupidist toimet (6.15 d). Tühijooksus (vallareziimis) väljundi korral koormusvool Iv = 0, vooluvastuside puudub ja järelikult Uv0 vastusidestamisel ei muutu. Seevastu lühisereziimis on vooluvastuside suurima tugevusega, nii et lühisvool Uvk väheneb. Järelikult vooluvastuside korral väljundtakistus Rv = Uv0/ Uvk suureneb.
annaabi.ee 
