Arutlus teemal:"Kes olid viikingid, kas loojad või hävitjad?"
jõgesid pidi sisemaale. Kuigi iga laev allus enamasti oma pealikule,
olid viikingid võimelised ka koostööks. Aeg-ajalt moodustasid nad
suuri laevastikke , mis keskse juhtimise puudumisest hoolimata
suutsid pikemat aega koos püsida ja edukalt tegutseda. Selline
laevastik sõdis XI sajadkil aastakümneid vaheldumisi Inglismaa ja
Prantsusmaaga, rünnates seda maad, kus kohalikud valitsejad
suutsid parasjagu vähem vastupanuosutada. Viikingilaevadest on
meil tänapäeval ettekujutus tänu tollastele paatmatustele surnute
matmisele laevades. Selliseid matuseid on avastatud mitmelt poolt
Skandinaaviast.
4. Alateema(skandinaavlaste muistne maailmapilt, skandinaavia
jumalad, ruunid, saagad ja kangelaseepikad)
Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude,
eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka
esivanemaid