Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
ohverdati kurjategijaid. Iiri tekstides pole üldse kirjas, et ohverdamine oleks olnud
argipäevane asi see toimus vaid äärmise ohu korral. Strabon kirjutab, et ohverdamise
eesmärgiks oli maa viljakus.
Plinius annab mõista, et druiidide aeg hakkas pärast Rooma aega langema.
Karnuudi assamblee. Karnuudid olid Gallia keltide hõim Seine'i jõest lõunas. Seal
toimus keltide esinduslik kokkusaamine. Caesar pidas seda oluliseks
vastupanukeskuseks; seal käisid ka valitsejad. Tõenäoliselt koguneti pühasse hiide,
Pliniuse teatel tammemetsa. Lucanus kirjutab jubedatest veristest ohvritest, kelle abil
tahetakse teha armulikuks keltide suuri jumalaid: Teutates, Esus, Taranis.
Tundub, et igal aastal hukka ei mõistetud, vaid kurjategijad koguti kokku, et neid
kollektiivselt ohverdada. Diodoros kirjutab, et kurjategijaid hoiti viis aastat vangis
ning aeti siis jumalate meeleheaks teibasse
annaabi.ee 
