50-70 aastate NSV
juba 1948 tekkisid moskval
konfliktid jugoslaaviaga. Jugoslaavia liider Tito isepäine käitumine ja kooskõlastamatta
välispoliitika ajamie teravdasid suhteid NSVL ja jugoslaavia vahel äärmusteni. Stalin ei tunnistanud
Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Pärats Stalini surma leppis NSVL jugoslaavia
sõltumatusega sotsialismileeris.
Ka teised idaploki riigid nt. Saksa dem. Vabariik(1953) Poola ja Ungari(1956)
Tsehhoslovakkia(1968) tegid vastupanukatseid Moskva mudeli juurutamisele.
1960 aastatel kujunes vastasseis ka Hiinaga. 1969-relvastatud piirikonflikt.
Riigid kes Moskvale kuulekaks jäid hakati kutsuma sotsialistlikuks sõprusüheduseks.
Nõukogude liit,vietnam, poola, rumeenia, saksa DV, tsehhoslovakkia, ungari, bulgaaria, kuuba,
mongoolia.
PEALE STALINI SURMA
Stalini vananedes kerkis esile küsimus suure juhi järglase osas. Järgnes suur võimuvõitlus, kus
vahendeid ei valitud
annaabi.ee 
