mille suhtes kehade liikumist uuritakse. Newton kirjutab: ,,Inertsijõudu avaldab keha ainult siis, kui temale rakendatud teine jõud tekitab muutuse tema liikumisolekus. Selle inertsijõu avaldust võib vaadelda kahesuguselt: nii omaenese vastupanuna kui ka survena; omaenese vastupanuna niivõrd, kuivõrd keha paneb vastu temale mõjuvale jõule, püüdes säilitada oma liikumisolekut; survena niivõrd, kuivõrd seesama keha, jäädes vaevaga alla temale vastupanevale takistusele, püüab muuta selle takistuse olekut." Ehk siis Newtoni I seadus kõlab järgmiselt: Objekti liikumishulk on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega. Newtoni esimene liikumisseadus väidab, et objekti liikumishulk jääb konstantseks kuni sellele mõjub jõud. Näiteks, raamatu leht on paigal, kuni sa pöörad seda või puhub sellel tuul. Mõlemal juhul paneb jõud lehe liikuma ja muudab tema liikumishulka.
suhtes kehade liikumist uuritakse. Newton kirjutab: ,,Inertsijõudu avaldab keha ainult siis, kui temale rakendatud teine jõud tekitab muutuse tema liikumisolekus. Selle inertsijõu avaldust võib vaadelda kahesuguselt: nii omaenese vastupanuna kui ka survena; omaenese vastupanuna niivõrd, kuivõrd keha paneb vastu temale mõjuvale jõule, püüdes säilitada oma liikumisolekut; survena niivõrd, kuivõrd seesama keha, jäädes vaevaga alla temale vastupanevale takistusele, püüab muuta selle takistuse olekut." Kui keha hakkab mingite põhjuste tõttu kiiremini või aeglasemalt liikuma, siis avaldab see keha inertsjõudu, kuid see inertsjõud on rakendatud teistele kehadele, nimelt nendele, mis muudavad esimese keha liikumisolekut. Füüsika kaasaegsel arenemisastmel ei tea me ühtki mateeria avaldust, mis oleks ilma inertsita. (Putilov 1962: 36-38) Ehk siis Newtoni I seadus kõlab järgmiselt:
annaabi.ee 
